Räpinlased on hoolsad olnud vanavara säilitama ja koguma. Üks mineviku valgustaja, Jaan Tolmusk, unistas juba 1960ndatel koduloomuuseumi rajamisest. Tolmuskile oli tema pikal eluteel (1880-1966) oluliseks tegevuseks vanade esemete, dokumentide, ajakirjanduse kogumine ning legendide ja lugude üleskirjutamine. Ta tegi kaastööd muuseumidele, varustas Räpina ja selle ümbruskonna koole kodulooliste materjalidega väljapanekute tarvis.
Tema pika kogumistöö kauneimaks tunnustuseks on Paulopriit Voolaine luuleread:
Küsü kodokülä hõimult,
Räpina ja Toostõ rahvalt:
“Kas ti toda miist nii tunnõt,
nigu timmä tunda vaja?
Kas ti kaijõt timä kambrõt,
timä muistsõt muuseumi?
Pidäge tuud pilti lavval,
kotoh avvukotosõlla,
koh om timä kolgitsaga
uma vana uhmre kõrval!”
Tolmuski unistus hakkas teostuma 1995. aastal, kui Räpina Kõrgema Aianduskooli direktor Mati Kirotar ja Räpina linnapea Vello Ootsing oma jõud ühendasid ja vaatamata kõigile raskustele panid aluse Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumile. Suure panuse Jaan Tolmuski kogutud vanavara säilimiseks andis kultuurilembene täitevkomitee esimees Janhard Kaldoja.
Muuseum avati 1995. aasta suvel toimunud Räpina kodukandipäevadel. Linnavalituse ajalehes ilmus teade, et 22. juunil 1995 kell 12 avatakse Sillapää lossis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum.
Omavalitsuse poolt välja kuulutatud konkursi muuseumi direktori kohale võitis toona Regina Lilleorg. Hiljem töötasid muuseumis Tiina Mõtsar, Janhard Kaldoja, Mare Ootsing, Vaike Kivistik, Kersti Murumets ja Tiiu Marran. Tänasel päeval hoolitsevad muuseumi hea käekäigu eest juhataja Annika Mirjami Nurmi, muuseumiõpetaja Toivo Lees ja haldustöötaja Kerli Sikaste.
“Mida paremini tunneme möödunut, seda selgemini mõistame tänapäeva…Kui soovime, et puu õitseks ja head vilja kannaks, peame hoolt kandma tema juurte eest. Minevik ei anna meile üksi jõudu elamiseks, vaid ka häid kogemusi,” on üles tähendanud Jaan Tolmusk.
