Laulusalm ütleb, et igale linnale annab aeg ta näo – nii ka Räpinale. Linnaõigused omistati küll alles 1993. aasta augustis, kuid piirkonna areng on läbi sajandite olnud väga põnev ja mitmekülgne. Kolm sajandit tagasi leidsid siin rahuliku elupaiga vene vanausulised, keda teispool Peipsit taga kiusati. 1728. aastal ostis Räpina mõisa tsaari õukonda kuuluv krahv Carl Gustav von Löwenwolde. Ta nägi suurt võimalust veerohkes Võhandus ning lasi jõele paisu ja kolm vesiveskit rajada: paberiveski, jahuveski ja saeveski. Räpina mõisa uueks omanikuks sai 1855. aastal 48-aastane Peter Anton von Sivers, maanõunik ja Liivimaa õuekohtu liige, Liivimaa ökonoomilise Societäti auliige. Paberivabriku kordasättimist alustas ta vabrikule uue peahoone ehitamisega. Ehitustööde käigus korrastati ka tehnilist varustust ja selleks ajaks oli vesiratas asendatud turbiiniga. 1862. aastaks olid vesiehitised remonditud, nurgakivi sisse müüriti pudel dokumentidega, mis nüüd on muuseumis. Räpina on paberilinn, siin on potisetude poolt kokkuveetud kaltsudest mitme sajandi vältel paberit valmistatud. Tänapäeval antakse vabrikus vanapaberile uus elu – uuestisündinud paber. Räpinas on eesti vanim järjepidevalt töötav maa-apteek. Järjepidevust kannab proviisor Malle Rätsepa rohupood. Sada aastat tagasi kirjutati postkontori asutamiseks palvekirju, seni käisid kirjad ja ajalehed Räpinasse läbi Võru. Kaubatarvitajate ühisus tegutses Räpinas täpselt sada aastat, kuni Põlva Tarbijate Ühistu selle ära ostis. Räpinale on tuntust toonud metsamajandi tegevus, kus headel aegadel töötas üle 700 inimese. 2004. aastal omistati Räpinale esimese metsapealinna tiitel. Seltsitegevus on siinmail hästi toiminud. Esimeseks kodanikuühenduseks, mida tsaarivalitsus lubas, oli karskusselts. Selle asutajaliikmeks ja esimeseks esimeheks oli toonane preester Nikolai Päts. Hiljem moodustati põllumeeste selts ja haridusselts. Haridusseltsi liige Elle Mälberg tähistas kevadel oma 105. sünnipäeva. Kooliharidust on Räpinas jagatud alates XVII sajandi lõpust. Siin tegutses pime koolmeister Mäleto Jaan. Papreküla kooli mäletatakse koolijuhataja järgi kui Songi seminari. Räpina kihelkonnakoolis Köstrimäel kogus teiste õppurite kõrval teadmisi hilisem kirjanik Jaan Vahtra. 1920. aastal riigistas noor Eesti Vabariik Räpina mõisa häärberi, nn Sillapää lossi. Selles majas asus tööle reaalgümnaasium, mille põllumajandusklassidest sai alguse aiandushariduse andmine.
-
Avatud
Avoinna
-
Viimati lisatud
- 17.04.2024 Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi “Räpina ajaloolised tänavad – Pargi tänav” avamine Räpina keskraamatukogus
- 29.02.2024 Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum korraldab väljasõidu
- 28.02.2024 Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum kutsub huvilisi jagama oma lugusid Pargi tänava kohta
- 02.02.2024 Aasta alguses algasid Räpina mõisahoones restaureerimis- ja renoveerimistöös
- 16.01.2024 Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi “Räpina ajaloolised tänavad” näitusesarja avamine Räpina keskraamatukogus
- Alates 11.12.2023 Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi püsiekspositsioon on suletud
Sündmused
Heimatkunde- und Gärtnereimuseum Räpina
Adresse: Pargi 28, 64505 Räpina, Estland
GPS Koordinaten: 58*5’50”N, 27*27’3”E
Kontakt:
Telefon: +372 79 99 546
Mobiltelefon: +372 58 554090
e-post: muuseum@rapina.eeMuseumspädagoge: Toivo Lees
Übersetzung: Helena NagelmaaLed-TV