- aastatel valdade reformi aegu muudeti valdade piire ja nimesid. Protsess oli pikaajaline ja keerukas, ametlik vallanimede muutuskava lükkus pidevalt edasi, mitmed vallad võtsid uue nime soovituslikus korras. Üheks huvitavaks erandjuhtumiks kujunes Meeksi vald, kus nime muudatus tekitas tuliseid arutelusid. Meeksi valla nime muutusest ilmus ka 3. märtsil 1937. aastal Postimehes artikkel „Meeksi vald Mehikoorma vallaks”. Suurem osa Eesti valdadest sai nime mõisate järgi, mille maadele nad asutati. 1930. aastate alguses eelistati võõrapäraseid nimesid ja paljud vallad kasutasidki neid edasi, sest nimereform lükkus muudkui määramatusse tulevikku. 1930. aastate lõpus nägi aga seadus ette, et kõik haldusüksused peavad kandma eestipäraseid nimesid. Meeksi valla probleemidest enne nime muutmist kirjutavad Taavi Pae ja Erki Tammiksaar artiklis „See on ülesanne…” (Tuna 4/2015). Ajalooliselt kuulus Meeksi vald Räpina kihelkonda Võrumaal, 1. jaanuaril 1926. aastal läks vald aga Tartumaa koosseisu. Valla lõunaosas asuvate Naha küla elanike rahulolematuse tulemusena läksid nad 1927. aastal tagasi Räpina valla ehk Võrumaa koosseisu. Vallareformiga loodeti Meeksi vallaga piirnevate alade probleemid lahendada. Näiteks sooviti vallaga ühendada valdavalt venelastega asustatud Piirissaar, mis seni oli kuulunud Kastre-Võnnu valda, ning Emajõe lõunaosa soodega ümbritsetud Ahja valla lahustükk Pedaspää küla. Emajõe suudmealal paiknes palju lahusmaatükke – endiste mõisate heinamaid. Majanduslikult vaene Meeksi vald oli nimetatud piirkondade ühinemistega põhimõtteliselt nõus, kuid taotles ka rikkama Naha küla taasliitumist, et vaese Piirissaare liitumisel päris hätta ei jäädaks. Nii Naha küla kui Räpina vald ei olnud sellega nõus ja Naha küla jäi endiselt Räpina koosseisu. Lisaks lahusmaade sasipuntrale ja kehvale majanduslikule olukorrale vaevas Meeksi valda ka nimeküsimus. Meeksi valla nime muutmisest toonasel Tartumaal kirjutab Taavi Pae artiklis „Meeksi – Mehikoorma – Meeksi” (Horisont 1/2017). Kuigi Emakeele Seltsi väitel polnud Meeksi valla nimi otseselt saksapärane, seostus see kohaliku mõisaga (Mecks). Seevastu piirkonna keskuseks oli kujunenud hoopis Lämmijärve kaldal paiknev kakskeelne Mehikoorma alevik, mille keskuses, kiriku ümber, elasid peamiselt eestlased ja järve ääres valdavalt vene rahvusest elanikud. Mehikoormast ja järvest paar kilomeetrit eemal asuv Meeksi küla oli kujunenud omal ajal Meeksi mõisa ja Küka karjamõisa ümber. Vallavolikogu hääleenamusega sai 13. mail 1937. aastal uueks vallanimeks Mehikoorma. Argumentideks Meeksi nime pärinemine mõisa nimest ja segaduse vältimine, kuna samanimeline haldusüksus asus ka Vastseliina vallas ning Virumaal oli Mecksi (Ravila) nimeline mõis. Lisaks kandsid ametiasutused (kirik, koolid, piirivalverajoon jms) juba niigi Mehikoorma nime. Kõik vallaelanikud polnud uue nimega rahul, Mehikoorma nimi olevat „liiga pikk ja kõlatu”, ümberkaudsetest küladest saadi kokku ligi viiendiku valla elanike toetusallkirjad, mis läkitati siseministrile palvega muuta nimi tagasi. Mehikoorma nime pooldav volikogu teatas oma pöördumises, et vägikaikavedu vallas esimese koha pärast on kestnud ja kestab edasi. 20. mail 1938. aastal hääletati nimeküsimus samas koosseisus uuesti läbi ja otsustati Meeksi nime tagasivõtmise kasuks, muudatus jõustus 1. aprillil 1939. aastal koos üle-eestilise vallareformiga. Praegu kuuluvad peaaegu kõik endise Meeksi valla alad Räpina ühendvalla koosseisu.
Toivo Lees, muuseumiõpetaja
