100 aastat Linte ühispiimatalituse moodustamisest

20. märtsil 2012 algusega kell 15:00
Linte külakeskuses näituse
“100 aastat Linte ühispiimatalituse moodustamisest”
avamine

*********

Koos kevadega jõuab Linte külakeskusse näitus „100 aastat Linte ühispiimatalituse moodustamisest“. See on koostatud Heino Häidkindi uurimuse põhjal „Piimatööstuslik tegevus Linte piirkonnas XX sajandil“. Näituse avamisel kõneleb Häidkind ühispiimatalituse kitsaskohtadest ja edulugudest.

XX sajandil tegutses Räpina-Linte ühispiimatalitus, mille moodustamisele pandi alus 10. juunil 1912. aastal Räpina Põllumeeste Seltsi koosolekul. Rajamise initsiatiivgrupi eesotsas oli Jaan Bundberg, hilisem Ainelo. 1913. aasta märtsis tööd alustanud esimene piimakoda asus Radamaa külas Bundbergile kuulunud Undse talu kõrvalhoones. Sisseseadeks olid 2-3 vanni ja käsiajamiga koorija ning võimasin. Varsti leidis piimakoja tegevus talumeeste hulgas suurt poolehoidu. Liikmete arv kasvas ja pank nõustus laenu andma 5000 rubla, mis tollases vääringus võrdus 100 keskmise lehma hinnaga.

Veel sama aasta suvel paigaldati piimakotta aurukatel ja aurujõumasina abil käivitatavad piimatöötlemise masinad. Esimeseks meieriks palgati Paul Narusk Toostest. Aastad 1920-1923 kujunesid ühispiimatalituse tegevusele edukaks. Pangalaenu abil ehitati Lintesse uus ja ajakohane meiereihoone. Kaevuvee vähesuse tõttu ilmnesid kohe raskused. Seetõttu rajati 70 meetri sügavune puurauk. Puurkaevust saadava vee kogus rahuldas, kuid puuduseks oli rauaühendite rohkus vees. Seismisel muutus vesi pruuniks.

Pikemat aega töötas Lintes meierina Juhan Uibopuu. Piimatootjaid-talunikke oli 125 ringis. Alates 1935. aastast hakkas J. Uibopuu karmistama nõudeid vastuvõetavale piimale. Koos loomaarstiga asuti kindlaks tegema taludes leiduvaid tuberkuloosihaigeid lehmi. 1936. aastal osutus ühispiimatalituse juhatusse valituks talunik, kes omas suurt mõjujõudu. Nõudlik meier J. Uibopuu oli sunnitud töölt lahkuma. Kuna vahetult meierei kõrval asus viinapood, siis varsti hakkas alkohol uue meieri tööd segama.

1937. aastal sai valmis uus jääkelder, kuid vastuvõetava piima kvaliteet ei püsinud vajalikul tasemel. Enam ei olnud mõeldav osavõtt 1937. aasta üleilmsest piimasaaduste kvaliteedi hindamise võistlusest Berliinis. Kolmekümnendatel aastatel piima tootmine ühispiimatalituse piirkonna taludes järjest tõusis. Näiteks 1938. aastal toimetasid Linte ümbruskonna talunikud meiereisse 2065 tonni piima.

1940. aasta algul valiti järjekordselt uus meier – Johannes Saar. See mees tundis huvi kõikvõimaliku tehnika ja autode vastu ning omas vajalikud kutsetunnistused. Peale selle osutus Johannes Saar täiskarsklaseks.

Aastal 1950 ja hiljem toimusid piimaühistu tegevuses ja nimetuses mitmed muutused – riiklik võitööstus, koorejaam, statsionaarne piimapunkt ja tegevuse lõpp 1991. aastal. Linte piirkonna “Ranna” kolhoosis oli aga piima tootmine heal tasemel. Näiteks 1989. aastal toodeti kolhoosis ja kolhoosnike väikemajapidamistes kokku 3900 tonni piima aastas, mis on jäänud selle piirkonna XX sajandi rekordiks. Piim viidi tsisternautodega kolhoosi farmidest ja piimapukkidelt vahetult Põlvasse. Alates 2001. aastast on piima tootmine Linte piirkonnas peaaegu lõpetatud. Praegu on veel vaid mõni üksik lehmapidaja .

1923. aastal Lintesse ehitatud meiereihoone seisis aastatel 1992-2000 tühjana, kütmata ja hakkas kohati lagunema. 2001. aastal kolis üks paljulapseline pere endise meiereihoone teisele korrusele elama. 2002. aasta märtsis tekkis seal põleng ja püsti jäid ainult esimese korruse savitellistest seinad. Mõne aja pärast olid ka seinad lammutatud ja kivid ära viidud. 90 aasta sisse mahtus ühispiimatalituse moodustamine, tegevuse kõrgperiood, taandareng ja lõpuks meiereihoone hävimine.
Heino Häidkind isa Oskar Häidkind oli Tolsta talu peremees ja kümne lüpsilehmaga tubli piimatootja. Ta oli Räpina-Linte piimaühisuse raamatupidaja aastatel 1933-1946, tema tööd jätkas poeg Heino, kes töötas piimanduses 42 aastat.

Comments are closed.