Kohe lõppev aastanumber 2022 tähistab Räpinale muude pidu- ja argipäevade kõrval ka 440 aasta möödumist Räpina mõisa asutamisest. Räpina mõis kerkis kaardile ja kultuurilukku Liivi sõja (1558-1583) järgselt. Meenutame siis korraks aastasadade taha ulatuvat Jam Rappina sünnilugu.
- sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa (Eesti ja Läti territoorium) killustunud viie omavahel vaenutseva ristisõdijate riigi vahel: Riia peapiiskopkond, Liivimaa orduriik, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad. Lisaks tundsid Baltikumi vastu huvi Venemaa, Poola, Leedu, Taani, Rootsi. Sõda Läänemere ülemvõimu pärast muutus paratamatuseks. Liivi sõja vallandas Moskva vürstiriik, Liivimaal aga polnud piisavalt ühtsust, et vastu hakata ja nii paluti võõrsilt abi. Rootsi ja Poola astusid Liivimaa nimel Venemaa vastu sõtta ning tõrjusid vene väed 1561. aastaks Eesti aladelt välja. Sõjategevus jätkus, Venemaa kogus jõudu ja saavutas ajutiselt uut edu, kuid lõpuks oli Venemaa sunnitud sõlmima Rootsi ja Poolaga rahulepingud. Liivi sõda lõppes 1583. aastal Rootsi ja Venemaa vahelise rahulepinguga, mille alusel Põhja-Eesti alad läksid Rootsi koosseisu ja neid hakati kutsuma Eestimaaks. Lõuna-Eesti alade saatus määrati kindlaks aasta varem, 1582. aastal Poola ja Venemaa vahelise lepinguga. Poolale jäänud Lõuna-Eesti ja Läti ühisnimetuseks sai Liivimaa.
Poola kuningas Stefan Bathory kavatses vallutatud alad tihedamalt liita riigiga ning poolastada. Haldusreformi käigus hakati tiheda võrgustikuna looma riigi- ehk kroonumõisaid, folvarke. 16. sajandi lõpul oli Lõuna-Eesti alal kokku 38 kroonumõisat. Nii tekkis ka Võhandu äärsetele talumaadele Tartu staarostkonna alluvuses Räpina riigimõis Jam Rappin, mida on mainitud esmakordselt 1582. aasta revisjonis. Kahjuks puuduvad igasugused andmed mõisa täpse asukoha ja hoonestuse kohta. Revisjonist nähtub, et Räpina mõisas oli mitmekesine põlluharimine – kasvatati lina, rukist, otra, kaera, hernest, tatart jne. Sirje Annisti sõnul esitati juba 1582. aasta revisjonis Räpina mõisa külad järjestuses, mis vastab nende kuulumisele nelja vakusesse ehk kubjaskonda (rannavakus, Räpina, Leevaku ja Rõsna). 1592. aasta revisjonis on kirjas, et esimesse kubjaskonda kuulub kaheksa Räpinale kõige lähemat küla ning selle kubjas Jan elab Nulga külas. Teise vakuse kupjaks on Pjotr Denisowicz Rõsnalt ning vakusesse kuulub 11 Räpinast lõunas ja kagus Pahtpää jõe ja Võhandu jõe ülesjõge asuvat küla. Kolmandasse vakusesse kuulub 10 Räpinast edelasse ja loodesse Võhandu keskjooksule jäävat küla ja neljandasse vakusesse kuulub 9 peamiselt kaluriküla Peipsi rannikul. Poola võim ei suutnud siiski paljusid plaanitud ümberkorraldusi ellu viia, sest 1600. aastal puhkes sõda Rootsiga. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti koos Riiaga läksid lõpuks Rootsi kuningriigi koosseisu. Räpina mõis eksisteeris riigimõisana kuni 1625. aastani, mil Gustav II Adolf mõisa riigitallmeister Bengt Bengtsson Oxenstiernale kinkis.
Kõik Räpina piirkonna mõisad on osad kunagisest Jam Rappina riigimõisast. Kuigi 440 aastat tagasi asutatud Räpina mõisa täpset asukohta pole teada, on mõisa esmamainimine omamoodi tähtpäev Räpina ajaloos. Jagugu 2022. aasta lõppu veel palju toredaid tähtpäevi!
Toivo Lees Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi muuseumiõpetaja
