Neljapäeval, 21. aprillil 2016 algusega kell 15:oo Räpina Raamatukogus näituse “Direktorite nõukogu – Lembit Rohtmaa” avamine.
Näitust saab vaadata raamatukogu lahtioleku aegadel kuni suve lõpuni.
**********************
Vaata Aivo Parmsoni fotosid näituse avamisest http://pildimeister.eu/galerii/index.php/Aasta-2016-pildialbumid/Direktorite-noukogu-Lembit-Rohtmaa
**********************
LEMBIT ROHTMAA
Su sünnimajal Rakke mail
veel pole marmorsilti,
kuid lehemehed sageli
on Sinust teinud pilti.
Su Paide kooli diplomil
on häid ja väga häid.
Esialgu nendega
Sa Rahumäele jäid.
Varsti juba Sinu kätte
anti kaubalaod,
kus siis kohe vähenesid
ülenormatiivsed kaod.
Ülesanded suuremad
ootasid Sind ees.
Õige varsti Sinust sai
juhatuse esimees.
Peale kaubanduse pole
Sinust huvi jätkund muuks.
Kogu elu Räpinale
oled jäänud truuks.
Raskustega võitlemiseks
jätkub Sinul trotsi.
Oled mees, kes kergemat
ametit ei otsi.
Tõstmas kaubanduskultuuri
innustas Sind Kalju
ja sel alal tõesti oled
korda saatnud palju.
Eks on selle aja sees
ka tuntud tõrva mekki,
siis kui kloostril Petseris
katus vajas plekki…
Mis siis ikka. Möödub aeg,
aga rõõmud jäävad.
Me soovime, et ootavad
Sind ees vaid helged päevad.
18. jaanuaril 1985
Raamatust „Teekaaslased“ Feliks Eerma
***************************************
Lembit Rohtmaa on sündinud 18. jaanuaril 1935. aastal Rakke külas Järvamaal. Vanemad olid põllupidajad, peres olid veel vend Heino ja õde Õie. 1945. a asus Lembit õppima Rakke 7-a Kooli, mille lõpetas 1952. a, pärast seda asus edasi õppima Paide Kooperatiivtehnikumi, mille lõpetas 1955. a, omandades tööstus- ja toidukaupade kaubatundja kvalifikatsiooni. Oma erialaseid teadmisi täiendas ta pidevat töö kõrvalt õppides. Nõukogude Armees aega teeninud ei ole.
Lembit Rohtmaal oli üks ja ainus töökoht – Räpina Tarbijate Kooperatiiv, siin töötas ta
40 aastat ja 9 kuud.
Sissekanded tööraamatus:
2. august 1955 Tööle võetud kaubatundja töökohale
16. veebruar 1956 Üle viidud Rahumäe harukaupluse juhatajaks
1. aprill 1957 Üle viidud kaubatundja töökohale
16. aprill 1957 Määratud aseesimehe ajutiseks kohusetäitjaks kolmeks kuuks
15. august 1957 Üle viidud Räpina TK esimehe ajutiseks kohusetäitjaks
31. oktoober 1957 Vabastada Räpina TK juhatuse esimehe k. t. töökohalt seoses Räpina rajooni TK Liidu süsteemi reorganiseerimisega
1. november 1957 Võetud tööle Räpina rajooni TK kaubatundja töökohale
1. oktoober 1959 Viia üle kaubalao juhataja töökohale
22. oktoober 1960 Viia üle juhatuse esimehe asetäitjaks kaubanduse alal
29. aprill 1961 Viia üle ajutiselt juhatuse esimehe töökohale esimehe haiguslehelt tagasitulekuni 15. august 1961
4. märts 1968 Määratud Räpina Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimeheks
30. aprill 1996 Tööleping lõpetatud seoses pensionile jäämisega
Lembit Rohtmaa autasustamine:
1) 1970. a V. I. Lenini 100. sünniaastapäeva juubelimedal „Vapra töö eest“
2) 23.06.1970 Autasustatud rinnamärgiga „Nõukogude Tarbijate Kooperatsiooni eesrindlane“
3) 25.02.1975 Autasustatud rinnamärgiga „1974. a sotsialistliku võistluse võitja“
4) 27.01.1977 Autasustatud üleliidulise rinnamärgiga „1976. a sotsialistliku võistluse võitja“
5) 18.01.1978 Autasustatud üleliidulise rinnamärgiga „1977. a sotsialistliku võistluse võitja“
6) 27.02.1981 Autasustatud märgiga „X viisaastaku lööklane“
7) 1985. a Omistatud aunimetus Eesti NSV teeneline kaubandustöötaja
8) 30.10.1985 Autasustatud märgiga „XI viisaastaku lööklane“
9) 23.09.1986 Autasustatud kooperatiivi 80. aastapäeva juubelimedaliga kauaaegse töö ja teenete eest kaubanduse arendamisel
10) Autasustatud postuumselt rinnamärgiga „10 aastat taastatud piirivalvet“
Peale selle autasustatud paljude aukirjade ja tänukirjadega tööjuubelitel ja sünnipäevadel ning muudel tähtpäevadel.
Tema iseloomustusi läbivad järgmised mõtted:
Elav, otsekohene, hoolas, energiline, omab tugevat tahtejõudu ja juhtimisvõimet. Oma tööülesannetesse suhtub hoole ja põhjalikkusega. Poliitiliselt arenenud, ühiskondlikus töös aktiivne ja kohusetruu. Kollektiivi ees omab suur autoriteeti. Korrektne, kaastöötajaisse suhtub sõbralikult. Tööalase aktiivsuse eest on teda kiiresti edutatud vastutavatele töökohtadele.
Tööalaste ülesannete lahendamise juures mõningal määral alahindab dokumentaalset asjaajamist. Suhtub töötajaisse mõistvalt ja heatahtlikult, kuid vajaliku nõudlikkusega. Olles pikemat aega töötanud juhtivatel ametikohtadel, oskab ta suunata kollektiivi ning luua vajalikku töömeeleolu. Töötajate seas omab erakordset lugupidamist, sest suhtub alluvatesse kui võrdsetesse ning hindab tublisid inimesi kõrgelt.
Lembit Rohtmaa tööalased karistused isikliku toimiku põhjal:
1) 15. augustil 1961. a oli Räpina RTK juhatuse koosoleku päevakorras L. Rohtmaa personaalküsimus, kus avaldati vali noomitus koos viimase hoiatusega, et kui edaspidises töös esineb veel seaduserikkumise fakte, siis kerkib üles töölt vallandamise küsimus. Protokollis pole põhjust toodud, kuid abikaasa Eha mäletab, et põhjuseks oli Petseri kloostri munkadele katusepleki müük.
2) 15. september 1966. a juhatuse koosoleku protokoll nr 16. Päevakord: Juhatuse finantsmajandusliku tegevuse dokumentaalrevideerimine. Karistada märkusega juhatuse esimehe asetäitjat L. Rohtmaad selle eest, et tema ei loonud vajalikku korda nisujahude müügil, samuti nõrga kontrolli eest Ruusa kaupluse töös.
3) 28. november 1967. a juhatuse koosoleku protokoll nr 18 Dokumentaalrevisjoni tulemustest kooperatiivi juhatuses ja Tööstuskombinaadis. /…/ määrab: Karistada märkusega juhatuse esimehe asetäitjat L. Rohtmaad selle eest, et „Juurvilja“ kaupluses oli müügil üheaegselt ühenimelisi kaupu, kuid erinevate hindadega, samuti selle eest, et tema ei nõudnud instruktor L. Padarilt Soohara kauplusest riknemisohus kaupade kohest väljaviimist, ning teiste kaubandustöös esinevate puuduste eest.
PS Neid karistusi oli ehk rohkemgi, aga toimikus puuduvad andmed, sest oli kombeks karistada iga väikese eksimuse puhul.
Turismireisid ja ekskursioonid:
1968 Soome
1970 Bulgaaria, Rumeenia
1975 Jugoslaavia, Ungari
1978 Rootsi-Prantsusmaa-Inglismaa-Itaalia-Kreeka-Türgi laevareis, ETKVL korraldatud
1985 Soome
1986 Jugoslaavia
NSVL piires järgmised linnad: Moskva, Leningrad, Kiiev, Minsk, Vilnius, Riia, Volgograd, Taškent, Frunze, Jerevan, Alma-Ata, Pjatigorskm Novosibirsk jt.
******
Räpina TK juhastuse esimeheks valiti Lembit Rohtmaa 1968. aastal. Ettevõtte tööd iseloomustavad plaaniliste näitajate järjekindel täitmine ja ületamine, tõusev tööviljakus. On saavutatud märkimisväärseid tulemusi säästualases töös. Hoogsalt arenes ehitustegevus. Nii on esmakordselt Kooperatiivi eksisteerimise jooksul 1968. aastal ehitatud töötajatele 12-korteriline elumaja. 1969. a alustati teise, 18-korterilise elumaja ehitamist. Samal aastal valmisid uus „Mööblikauplus,“ leivatööstuse firmakauplus „Pagar,“ ehitati kauplusehooneid Väike-Veerksus, Treskis ja mujal.
Kooperatiivis olid juurdunud mitmed head traditsioonid: kevad- ja sügislaadad, kutsevaliku päevad koolilõpetajatele, juubilaride-tööveteranide autasustamine nimeliste mälestusmedalitega jne. Mitmel korral on kooperatiiv tulnud vabariiklikus sotsialistlikus võistluses esimeste hulka.
Suurüritusteks, peaaegu pidupäevadeks rahvale, olid kujunenud Räpina Tarbijate Kooperatiivi poolt korraldatud laadad. Põhiliselt korraldati laatasid kaks korda aastas – kevadlaat maikuul ja sügislaat augustis enne kooli algust. Laatade korraldamise kohad olid Räpinas tuletõrje väljak ja keskkooli staadion, samuti korraldati laatasid sovhoosi keskustes Mikitamäel ja Oraval. Räpina Sovhoostehnikumi võimlas oli näärilaat. Sovhoosi töökojad vabastati põllutöömasinatest ja muust inventarist, et teha ruumi kaupadele. Kohalik rahvas ja sovhoosi juhtkond olid väga tänulikud niisuguste ürituste korraldamise eest, sest rahvas sai kaupa osta ja sovhoosi töökojad said korda, sest pärast laata kõike rämpsu enam sisse tagasi ei viidud ning oli rohkem ruumi põllumajanduslikule inventarile.
Räpinas peetud laatadel hakati juba mitu kuud ettevalmistusi tegema. Lepiti kokku hankijatega kauba koguste suhtes. Nädal enne laadapäeva hakati ehitama müügiputkasid (kioskeid) erinevate kaupade kohta eraldi. Näiteks: valmisriided, jalanõud, trikotaaž, majapidamiskaubad, kondiitritooted, joogid jne. Peale selle ktsuti laadale veel tehased oma kaubaga, nagu jalatsivabrik „Kommunaar“, keemiatehas „Orto“, valmisriided „Baltika“ ja palju teisi. Kokku oli müügipunkte 45-50 ringis, nende hulgas oli palju toitlustamise müügipunkte (supp, šašlõkk, saiad, limonaad, kali, õlu jne.) Eesmärgiga saada rohkem kaupa, hakati laatadele kutsuma Võru Kaubabaasi laohoidjaid oma kaubaga, kuid kauba müügikäibe sai Räpina Tarbijate Kooperatiiv omale. Võru Kaubabaas oli ka põhiline kauba hankija.
Võru Kaubabaasiga kahasse laata korraldada olid ka Võru KB laohoidjad sellest huvitatud, kuna kauba defitsiidi ajastul laohoidjad müüsid kaupu otse laost, kuigi see oli rangelt keelatud. Nii said laohoidjad müüdud kauba välja kirjutada laada saate dokumentidele ning see raha tuli laada käibesse. Rahva ostujõud oli suur ning eesmärk oli laadal rohkesti kaupa pakkuda.
Eelmine päev enne laata olid kõikidel kaubandustöötajatel pingelised päevad hommikul kella kaheksast kuni õhtul kella kümneni, sest kõik kaubad oli vaja müügipunktidesse transportida, vastu võtta, võrrelda kauba tegelik kogus saatedokumentidega, kaubad grupeerida, asetada riiulitele, varustada hinnalipikutega ja teha kõik ettevalmistused müügiks. Kaupmeesteks olid kõik kaubandustöötajad kontorist – instruktorid, kaubatundjad, raamatupidajad, laohoidjad jne, samuti osa kaupluse müüjaid, kellel oli puhkepäev. Teised müüjad olid ikka tööl kauplustes, sest ka kõik kauplused olid avatud, ka seal oli palju ostjaid.
Kahju, et sel ajal ei olnud võimalik videofilmi teha – vaatepilt, mis avanes kui laada hommikul väravad lahti tehti, sest värava taha oli kogunenud meeletu rahvamass. Jooksujalu kiirustati müügipunktide juurde. Põhimõte oli – kes ees, see mees. Mõni kukkus pikali, aga kiiresti jälle püsti ja edasi!
Müügipunktide lettide ääres oli nii palju rahvast ja trügimist, et mitu korda murti lett maha ja segadust kui palju! Järjekorrad olid kõikide müügipunktide ees väga pikad. Öösel valvasid müügipunkte öövahid, 4-5 ustavat meest.
Rahval oli suur huvi loterii vastu. Räpina Tarbijate Kooperatiiv oli esimene, kes korraldas laatadel loterii „Iga loos võidab.“ Loteriiga ei tohtinud sugugi kasu saada, pidi tegema nii, et sama summa eest oli pileteid ja kaupa. See oli suur töö need kaks summat kokku ajada. Loose valmistati 16 000 ringis. Loterii piletite arv tuli korrutada pileti maksumusega ja see summa pidi olema sama, kui kaupade kogused korrutada hinnaga. Arvestama pidi sellega, et kaupade kogus võrdus piletite arvuga, et iga loos võidaks. Peavõit oli tavaliselt kas televiisor või tolmuimeja või mõni muu väärtuslikum asi. Rahva huvi oli suur ja järjekord müügipunkti juures pidev. Loterii meeldis väga ka lastele, kuna võitudeks oli palju mänguasju. Loterii võitudeks oli ka niinimetatud seisvat kaupa, mida keegi eriti ei ostnud, kuid nii si sa sellest kaubast lahti.
Räpina Tarbijate Kooperatiivi kuulsus laatade korraldamisel oli ulatunud väljaspoole Eestit, eriti palju oli idanaabreid. Räpina oli paksult rahvast ja autosid täis, sest laadalisi oli üle Eesti kohale tulnud. Laata peeti kaks päeva. Kui juhtus ilus ilm olema, oli tõeline pidupäev rahvale, sest laadaplatsil oli ka kultuuriprogramm ja pidev muusik, mis lõi tõelise laadamelu.
Ka lastele oli mõeldud. Lapsed said sõita karusselliga ja eesliga. Tallinna loomaaiast oli toodud huvitavaid loomi – ahvid jt. Ükskord oli võimalus lennukiga teha õhureis Räpina kohal, sest Räpinas oli ju ka lennuväli.
******************
Oma töö tõttu pidi Lembit Rohtmaa pidevalt käima Tallinnas Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liidu nõupidamistel, täiendõppel, kaubafonde juurde hankimas jm. Need käigud olid sagedased, iga nädal kord või kaks. Alul käis ta liinibussiga, aga hiljem autoga. Tal oli korralik autojuht Elmar Ladev, kes hoidis alati auto korras, ning oli täpne ja kohusetruu. Abikaasa Eha meenutab, et hommikul kell 4:00 helises tavaliselt äratuskell ja ärgates lausus Lembit alati: „Peab jälle minema…“ Tallinnast tagasi jõudis ta südaöö paiku. Tavalised tööpäevad venisid ikka kella seitsme-kaheksani õhtul. Abikaasa arvates oli Lembitu viga selles, et ta püüdis teha palju tööd ja küsimusi lahendada ise, olgugi et töö iseloomu tõttu oleksid võinud sellega tegeleda instruktorid, kaubatundjad jt.
1990. aastatel segasid ja pingestasid tööd defitsiitse kauba soovijad. Alati oli kabineti ukse taga järjekord. Lembit ei pidanud kinni vastuvõtu aegadest, mis olid kirjas kabineti uksel, aga ta ei saatnud ka kedagi tagasi teistel aegadel, kuulas alati inimese ära. Ka lõunatundidel tegeles ta inimestega ja väga tihti jäi lõunal käimata.
Iseloomult oli ta heatahtlik ja püüdis igati rahva soove rahuldada. Töökollektiivis lahendas arusaamatused algstaadiumis. Lembit ise püüdis kõigiga hästi läbi saada, oli alati toeks ja abiks töötajate isiklikes muredes ja rõõmudes nagu näiteks matuste korraldamine, noorpaaride sõidutamine jm. Tal olid alati varuks huumor ja hea sõna.
Kodu oli turvaline. Kui Lembit elas, oli kindlustunne, igas olukorras leidis ta õige lahenduse. Ta hoidis oma peret, külastas väga tihti oma sünnikodu Rakkes, kus isa ja ema elasid. Aitas neil oma eluga toime tulla. Oli oma lastele hea isa ja parim vanaisa lastelastele, kolmele tüdrukule, mängides peitust ümber maja joostes ja naerust rõkates. Koos lastelastega valmistasid nad puidufirmade tootmisjääkidest aiataburette.
1994. aasta sügisel, pärast parvlaev „Estonia“ katastroofi ja ETK juhatuse aseesimehe A. Grossfeldti kaduma jäämist, määrati Lembit Rohtmaa ETK juhatuse aseesimehe kohusetäitjaks majanduskomisjoni töö juhtimisel. See periood osutus raskeks, sest põhitöökoht oli ikka Räpinas. Tihti sõitis ta Tallinna vahet ja ka Eesti Tarbijate Keskühistus olid väga pingelised olukorrad. Toimusid suured erastamised, mis olid väga probleemsed, eriti korterite osas.
Seoses selle närvilise õhkkonnaga hakkas Lembit uuesti suitsetama, mida ta viis aastat polnud teinud. Nüüd, uue hooga alustades, muutus ta ahelsuitsetajaks. See mõjus tervisele laastavalt ja hakkasid ilmnema terviseprobleemid.
Ta elas raskelt üle taasiseseisvumise aastaid. 1990. aastal pidi hakkama sulgema paljusid maakauplusi nagu Väike-Veerksu, Soohara, Lepassaare, Hanikase, Piusa, Niitsiku, Saatse, Sesniki, Treski, Selise, Naha, Kureküla, Matsuri, Rahumäe, Mäe söökla, Ruusa söökla, Linte söökla jt. Ta oli väga mures maaelu ja inimeste pärast, kes jäid ilma kauplustest, sest hingelt oli ta ka ise maainimene ning ise oma tööd lammutada oli raske, kuid tarbijate ühistu seisukohalt pidi ta seda tegema, et „ellu jääda.“ Käive järjest vähenes ja maakauplused hakkasid töötama kahjumiga. Üldiselt kogu ETK süsteemil oli majanduslikult raske aeg. Palju töötajaid pidi koondama, see oli väga valuline. Kui varem oli töötajaid 300 ringis, siis lõpuks jäi tööle ainult sadakond.
1990ndatel alasime ajas, kus raha väärtus langes ja elanikkonnal oli mure, kuidas vahetada raha kauba vastu, kuidas saada kaup kätte enne hinnatõusu. Selline olukord pingestas ostja ja kaubanduse suhteid, sest kõigile kaupa ei jätkunud. Oli suur kaupade defitsiidi ajastu, mis oli kaubandustöötajatele väga pingeline.
1990. a jaotati fondikorras saadud kaubad, võttes arvesse paikse elanikkonna osatähtsust. Osa kaupu – külmikud, pesumasinad, telerid – kuulusid jaotamisele sihitusega teravilja müüjatele, talunikele traktorid jne. Inimesed kirjutasid avaldused oma ostusoovide kohta (külmikud, pesumasinad, tolmuimejad, värvitelerid, jalgrattad, mööblikomplektid, vaibad jne). Neid inimeste avaldusi oli täis mitu pakksu kausta. Vahepeal oli antud jagamise õigus Räpina Alevinõukogule. Jaotamine oli tegevus, mis kaupa juurde ei toonud ja õiglaselt seda teha ei olnud võimalik, sest alati jäi keegi ilma.
Näiteks oli 100 avaldust, kuid tuli ainult 10 eset. 10 inimest kes kauba kätte said, leidsid, et jagati õigesti, kuid 90 inimest, kes ilma jäid, ei olnud rahul. Kaubandustöötajaid süüdistati kauba puuduse pärast, kuid üldiselt saabus kogu kaup fondide alusel, mis oli ETKVLi poolt jagatud, kuid ka siis mängis suurt rolli isiklik kontakt ja tutvused, et saada täiendavat kaubafondi. Tänu Lembit Rohtmaa seadele suhetele ETKVLs Räpina kooperatiivile kaupa jagus.
Tekst on koostatud Eha Rohtmaa materjalide põhjal
