⇒ Restaureerimise eellugu: uuringud ja projekteerimine
Esimese korruse saal on Sillapää lossi kõige esinduslikeim ruum, mis on aegade jooksul üle elanud mitmeid ümberehitusetappe ja remonte. Algselt oli saal jagatud kolmeks osaks, keskne laiem osa oli eraldatud kitsamatest lõuna- ja põhjaosadest madaldatud karniiside ja nelja ümarsambaga kummalgi pool. Sambad asusid ühel joonel saali lääneseinas asunud kahe kahhelahjuga.
Siversite perekond 1906. aastal lossi saalis. Taustal on näha üks kahest kahhelahjust ja sammaste paiknemine oma algupärasel kohal.
Foto kooli algusaastastest, mil sambad asuvad veel oma algsel asukohal.
Grupipilt 1930. aastate keskpaigast.
Elektripaigalduse joonis 1926. aastast, kus on näha hoone algne põhiplaan ning sammaste paiknemine saalis
1936.–39. aastatel toimunud ümberehitustööde käigus, mil kogu lossihoone kohandati kooli kasvanud vajadustega, muutus tundmatuseni ka saal: põhjapoolsed sambad tõsteti ümber lõunapoolsesse saali otsa sinna ehitatud lava ääristama. Sammaste tagune ala eraldati lavataguseks ruumiks. Põhjapoolne sammastevaheline karniis likvideeriti ja lõunapoolne kohandati ümber lava kohale. Ilmselt täideti eemaldatud karniisi osadega ka kahhelahjude lammutamisel tekkinud auke saali seinte ülaserva munavöötkarniisis, kuna mõned praegu näha olevad ühendused ei ole sobivad.
1938. aasta fotol saali lõunaosast on näha, et kahhelahjud on välja lõhutud ja sammaste asukohta on muudetud, nende vahele on rajatud lava.
Nõukogude ajal, kui hoones tegutses aianduskool, leidis saal kasutamist nii sportlikes kui kultuurilistes tegevustes.
