Lossi ümbruse jalgteede rekonstrueerimine

Räpina mõisasüda 1903. aasta plaanil (Rahvusarhiiv, EAA.2469.1.761, l 3).

Räpina mõisa park asub poolsaarekujulisena Võhandu jõekäärus. Peahoone lähim osa on olnud kujundatud korrapärasena, kaugemad alad on vabakujunduslikud. Lääne pool peahoonet asuv esiväljak ulatub vaatekoridorina kaugele maastikku, hoonetagune ala langeb terassidena pargi kohal paisutatud järve suunas ja esindab oma treppide, pergolate ja pügatud elupuudega korrapärast pargikujundusstiili.

Samal ajal 1930. aastatel aset leidnud ümberehitustöödega mõisahoones asendati esiväljakut piiranud ringteed sirgete teedega ja mõlemale poole hoonet lisati ristkülikukujuline teedevõrk. Idapoolsele küljele rajati pergolad. Uusi teid tehti parki veel ka pärast aianduskooli uue hoone valmimist 1983. aastal. Läänefassaadi esine tee asfalteeriti 1960. aastate keskpaiku.

Põhjalik projektlahendus peahoone lähiümbruse jalgteede rekonstrueerimiseks koostati OÜ Artes Terrae poolt 2016. aastal. See jäi aga teostamata. 2020. aastal projekteeriti drenaaž ja sademeveetorustik ning mõnevõrra värskendatud kuju sai ka jalgteede rekonstrueerimise projekt (OÜ Keskkonnaprojekt ja OÜ Artes Terrae). Tööde tulemusel paigaldati kogu hoone perimeetri ulatuses drenaažitorustik, likvideeriti hoone lääneküljest aja jooksul liiga kõrgele kerkinud maapind ja lisati läänetrepile juurde üks alumine aste. Hoone ees olnud sobimatu asfaltkate asendati graniitsõelmetega, vundamendi äärde laoti munakivisillutis ja korrastati teede ja murualade piirded. Töötajate autode parkimiseks rajati põhja- ja lõunafassaadide juurde 9 parkimiskohta. Töid teostas OÜ Terasteenus, muinsuskaitselist järelevalvet tegi Toivo Erilt (OÜ Liivimaa Lossid).

 

Enne mõisahoone ümberehitamist 1930. aastate lõpus oli tiibhooneid keskosaga ühendavatest ühekorruselistest vahehoonetest üks kasutusel talveaiana. Drenaaži rajamisel tuli vundamendi nurgast välja endise talveaia müür ja sokliakende alt oletatavasti kinnilaotud ukseavad keldrist talveaeda.

Puude istutamine parki pärast ehitustööde lõppu 1930. aastate teisel poolel.

Lisaks leiti vundamendi lahtikaevamisel hulgaliselt terveid savitelliseid, mis on ilmselt pärit saalis olnud kahhelahjude sisemusest ja 1930. aastate lõpu ümberehituste ajal aknast välja loobitud.

 

Drenaaži rajamiseks vajalike kaevetööde tegemisel lossi lähimümbruses ilmnes teisigi eelmistele ehitusetappidele viitavaid märke. Nii tuli põhjaotsas oleva ukseava alt välja koht, kus on ühendatud omavahel algse mõisahoone ja 1930. aastate lõpus tehtud juurdeehitise vundamendid ja endise lampkasti koht.

 

Kõige ootamatum leid oli kahtlemata 06.04.2021 drenaažitorustiku trassi kaevamisel kopa ette jäänud võlvkäik, mis kulges lossi põhjaseinast järveni praeguse pargiteega väikese nurga all ja oli nähtavasti kasutusel omaaegse reovee kollektorina. Kaevetöödel avati sellest vaid väike, otseselt trassi ette jäänud osa (plaanil tähistatud valge ruuduga) ja aeti pärast torustiku paigaldamist taas kinni.

 

Vaade lossi peatrepilt, 04.09.2021.

Algusesse

Comments are closed.