Reedel, 10. novembril 2017 kell 13-15 Sillapää lossi saalis
miilitsapäeva koosviibimine
Vaata pilte siit:
http://pildimeister.eu/galerii/index.php/Aasta-2017-pildialbumid/Miilitsapaev-2017?page=1
*****************************************************************
Miilits asutati 10. novembril 1917 ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. Räpina valla Töörahva Nõukogu koosolekul, protokoll nr 1, Räpina vallamajas detsembrikuu 21. päeval 1918 määrati miilitsa korraldus ja miilitsad: Kustav Karnaskind, Mihkel Kroomov, Eduard Pärkson, Daaniel Haavakats, Oskar Ritson, Paul Höörberg, Kustav Zerning, Daniel Küitson, Frits Tilkson, Paul Kristoving, Juulius Punek, Ruudolf Kuns, Jaan Keerov, Samuel Tolmusk, Paul Kulberg ja Eduard Peedosk.
Miilitsapäeva idee tuli kõigi poolt armastatud ja austatud endiselt ajalooõpetajalt, healt muuseumisõbralt Olly Kodusaarelt, kelle abikaasa Kalju Kodusaar oli legendaarne autoinspektor, heatahtlik ja abivalmis. Olly Kodusaarelt saime näituse jaoks fotosid, ajaleheartikleid, liiklusinspektori töövahendi – saua, vormimütsi, miilitsa kalifeepüsid jm. Räpina rajooni miilitsaosakonnas töötasid 1960. aastal Linda Kaldma, major Gerassimov, Vjatšeslav Kolpakov, Arnold Adamson, Osvald Eriste, Jossif Ploom, Kalju Kodusaar, Erich Kunst, Erich Tabo, Endel Sepp ja teised. Miilitsaosakond asus praeguse Pargi ja Jõe tänava nurgal Kaldi majas. Liiklusinspektor Kodusaar täitis teenistusülesandeid külgkorviga mootorrattaga ringi sõites, hiljem sai ta kasutada ametiautot, mida hellitavalt kutsuti Hõbehalliks. Kodusaar koondas enda ümber ühiskondlike autoinspektorite arvuka pere. Need olid inimesed, kes täitsid eeskujulikult oma tööülesandeid ja tööst vabal ajal andsid kogu oma jõu selleks, et tagada ohutu liiklus kõigile liiklejatele. Kohusetruu tööga on silma paistnud inspektorid Taivo Puieste, Heino Kostabi, Teodor Tobreluts ja Kalev Antsi.
Miilitsa vanemseersant Nikolai Gurov tähistas 1970. aastal oma 40. sünnipäeva. Kakskümmend aastat on ta miilitsaorganeis püüdlikult ja distsiplineeritult töötanud. Nikolai Gurovit autasustati miilitsapäeval esimese järgu medaliga „Laitmatu teenistuse eest”. Tööraamatus on Gurovil ainult üks sissekanne, sest tal oli üks töökoht – miilits. Gurov on juba auväärses eas ja elab tütre Svetlana Gutjuma juures Hütimäel. Miilitsapäeva koosviibimisele olid nad tulemas, aga tervis vedas alt.
Aukülalisteks olid miilitsad Vello Oper abikaasa Helgiga, Arnold Adamson ja Leo Oksar.
Vello Oper töötas miilitsas kaheksa aastat, partei suunamisega, valikut polnud. Algul oli ta ühiskondlik autoinspektor, tema koolivend Kalju Raud aga piirkonnavolinik. Kutsutigi välja, Oper ütles, et on metsavenna poeg ja ei kõlba sellesse ametisse. Vastati, et lapsed ei vastuta oma vanemate tegude eest. Pärast tuli Operil tervisega probleeme ja saigi vabaks. Halbu mälestusi tal miilitsatööst ei ole, võtab kõike huumoriga.
1951. aasta aprillist alates oli Erich Kunst nende hulgas, kellele rahvas usaldas ühiskondliku korra kaitsmise. Piirkonnavolinik, siis Räpina rajooni kriminaaljälituse vanemoperatiivvolinik. Et mees raske ülesandega hästi toime tuli, kinnitab talle antud rinnamärk „Eeskujulik miilitsatöötaja”. Kui Räpina rajoon likvideeriti, oli Kunst algul Räpina miilitsapunktis vanemoperatiivvolinik, 1962. aastal läks ta aga Värskasse piirkonnavolinikuks. Tänasel päeval Värska päästekomando pealik Raivo Kunst meenutas vestlusringis isa eeskuju. Raivo Kunst on Setomaa vallavolikogu liige, mees, kellel on oma arvamus ja julgus seda ka välja öelda.
Rajooni siseasjade osakonna Räpina piirkonna inspektor nooremleitnant Anton Ilves sai mundri ja auastme 1969. aasta suvel. Siseasjade osakonda tuli ta tööle komsomoli rajoonikomitee soovitusega.
Tööpiirkond, mille Anton Ilves vastu võttis, oli üks raskemaid rajoonis. Tegemist tuli teha huligaanidega, sageli pandi toime vargusi, hädasid oli teisigi. Tiina Ilves mäletab lõbusaid lugusid abikaasa tööst. Miilitsakoolist tulnud noor ja agar piirkonnainspektor Anton Ilves asus karmi käega korda looma asus. Üsna pea vedas ta järjekordselt joomingult koju tuterdava naisterahva kartsakambrisse järele mõtlema, ise läks linna peale muid asju ajama. Kui noor miilits kontori poole tagasi sõitis, nägi ta juba kaugelt miilitsapunkti ees linnarahvast lõbusate nägudega seismas. Ronis Ilves tsikli sadulast maha, kui kuulis keldrist kisa: „Anton, kallis, lase mind välja! Anton, ma armastan sind!”
1984. aasta Koit kirjutas eeskujulikust miilitsatöötajast: „Kunagi töötas mööblitehnoloog Kalju Raud Veriora metsapunktis, lõi kaasa isetegevuses ja mittekoosseisulise miilitsana õiguskorra kaitsel. See viimane hakkas meeldima, nii et kui tehti ettepanek miilitsasse tööle tulla, võttis ta selle rõõmuga vastu 1984. aasta suvel möödus 20 aastat päevast, mil Kalju Rauast Veriora piirkonnainspektor sai. Hea koostöö on tal teiste piirkonnainspektoritega, kolleegidega Võrust ja Petserist. Kunagi ei keela oma abi lähedal elav kriminaaljälituse vaneminspektor Aivar Zimm.”
Ühiskondlikus korras tegid kõige suuremat tööd nõukogude seaduslikkuse kaitsmisel miilitsa mittekoosseisulised töötajad. Oma kohusetundlikkusega paistsid eriti silma Tõnu Terepson ja Voldemar Kusnets Räpinast, Harri Randma „Külvajast” jt. Tõnu Terepson sai 1967. aastal ühiskondliku korra kaitse eest ministri aukirja.
Miilitsapäeva vestlusringist võttis osa ka endine kõrge politseiametnik Juri Petrov. Ta on õppinud Tallinna Miilitsakoolis ja Leningradi kõrgemas miilitsakoolis. 1984. aastal asus ta reamehena tööle miilitsasse. 1991. aastast töötab Eesti politseis – kriminaal-vaneminspektor, Räpina politseikomissar ja Põlva politseijaoskonna ülemkomissar, käesoleval ajal Päästeametis. Petrov on pika karjääri jooksul kõigega kokku puutunud, avaliku korra rikkumistest relvastatud röövi ja pantvangidraamani. Ühiskondlikult aktiivne Mihkel Muuli on elutöö teinud siseasjade osakonna teenistuses. Ta osales vestlusringis ja jagas oma mälestusi.
Valdek Koor oli miilitsatööl alates 1986. aastast. Oma põllumajanduslikule keskharidusele nõutas ta ametile vastavat haridust Tallinna Miilitsa Erikeskkoolis. Tema piirkonnaks oli Alaküla ja Mooste külanõukogu territoorium. Pindala järgi üsna suur maa-ala ning rahvastki palju ja mitmesugust. Siin juba ilma abilisteta toime ei tule! Piirkonnavolinik Valdek Koori toetasid tublid rahvamalevlased metsamajandist, sovhoostehnikumist ja näidissovhoosist. Alati võis pöörduda Räpina alevi rahvamaleva staabi komandöri Enn Reinvee poole. Endine piirkonnavolinik Räpina miilitsapäevast osa võtta ei saanud, sest Põlva Politseiprefektuur kutsus samal ajal kokku oma veteranid. Küll aga olid kohal korda hoidmas punaste käepaeltega rahvamalevlased Enn Reinvee ja Elmar Ladev. See tekitas elevust ja lisas koosviibimisele vürtsi. Pärast annetasid nad käepaelad muuseumile.
Räpina Keskkooli autoõpetuse õpetaja Ago Ainelo koostööl autoinspektsiooni ülema Kalju Kodusaarega oli suurepärane tulemus noorte liiklusinspektorite koolitamisel. Käidi vabariiklikel, samuti Leedu ja Läti kokkutulekutel. 1969. aastal võtsid NLI kokkutulekust Letipeal osa koolipoisid Raivo Ristimäe, Urmas Kallas, Toomas Asser, Olev Toom, Madis Maks jt, õpetaja Ago Ainelo.
Toonane noor liiklusinspektor Raivo Ristimäe meenutas, et korraldati viktoriine, tehti jalgratastel vigursõitu ja poisid pidid ka väikese etenduse andma. Toomas Asser mängis väga hästi mootorratturit, kes külma pärast jope seljaga ettepoole pani ning hiljem teel välja sõitnuna teadvuse kaotas. Kui abi kohale jõudis, siis hakati pead õigeks väänama ja muid elustamiskatseid tegema. Nalja sai palju! Aitüma Ago Ainelole, kes aktiivselt noortega tegeles ja neid innustas! Koosviibimisel osalesid endised noored liiklusinspektorid ja hilisemad juhendajad Koit Kõlli ja Madis Punson.
Mõtteliselt musitseeris 1960ndate alguse liikluse ja tuletõrje agitbrigaad, pillimehed Anton Varend, Vaino Toome, Ülo Horn ja Teodor Tobreluts, tuletõrjeülem Valter Preeden ning liiklusinspektor Kalju Kodusaar. Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum jagas tänukirju laitmatu teenistuse eest miilitsaorganites.
