Restaureerimise eellugu: uuringud ja projekteerimine

Esimesed viimistluskihtide uuringud teostati Räpina mõisa peahoones 2009. aastal OÜ Vana Tallinna restauraatorite poolt. 2020. aastal viidi läbi täiendavad uuringud (teostaja Maalingute Restaureerimise OÜ), eesmärgiks oli kindlaks määrata interjööri säilinud ajaloolised viimistluskihid eelkõige esimese korruse suures saalis (allpool plaanil ruum nr 107) ja osaliselt sellega kõrvuti paiknevates ruumides 106 ja 123. Uuringute käigus tehti sondaažiavad, mille asukohtade valimisel lähtuti visuaalsest vaatlusest, arhitektuuriloogikast ja kohapealsest olukorrast. Sondaažid teostati mehhaanilisel teel, tuues skalpelli abil järk-järgult välja ajaloolised värvikihid. 

2020. aastal läbi viidud täiendavate viimistlusuuringute plaan (Maalingute Restaureerimise OÜ)

Uuringute tulemusel valminud aruandest saab lugeda, et saalis olevate sammaste ja karniisi algne lahendus on olnud historitsismile omaste pruunikate ja tumekollaste toonidega, kusjuures samba baas, kapiteel ja selle kohal olev stukk-karniis ning ilmselt ka rosett on olnud vähemalt osaliselt kullatud. Tumepruunid ja helepruunid lahendused on rõhutanud kipsstuki reljeefsust. Samba tüve esmane kihistus on olnud samuti helepruunikas lahenduses, võimalik, et ka lakitud. Seina varaseim kihistus on helesinine (kuigi helesinine-helepruun on üsna ebatavaline värvikooslus ajastu kohta). On võimalik, et seina on katnud mingil hetkel ka tapeet, mis ehitustööde käigus on täielikult eemaldatud. Algsele kihistule on aja jooksul lisandunud mitmeid uusi värvitoone. Nii võib näha, et seina kuuendal, ilmselt sõjaeelse Eesti Vabariigi perioodist pärineval kihistusel on tahvelmaaling, kus seina ülemisel osal on helekollasel taustal punaka raamiga eraldatud rohelise ja punase kaltsumarmoriga kaunistatud paneelid. Seina alumine osa on eraldatud põrandast 156 cm kõrgusel punase joonega ning punakaspruuni tooniga. Samast ajastust on ilmselt toonitud heleda ookriga ka ülememise karniisi ja ja sammaste vahelist ala. Samba tüvi on olnud samuti ookri tooni ja baas hallikas.

Valik sondaažikaarte (Maalingute Restaureerimise OÜ):

  1. aastal jõuti ka juba projekeerimiseni. Sillapää lossi I korruse saali ja kahe kõrvalruumi restaureerimisprojekti koostas Agu Roht (OÜ Marksi Maja). Projekteerimisel lähtuti Räpina valla vajadusest võtta saal kasutusele ürituste korraldamiseks. Muinsuskaitse eritingimused lubasid peasaali interjööri taastamist mõisaaegsena või olemasoleva olukorra säilitamist. Valiti teine variant: restaureeriti kõik dekoorielemendid eemaldades neilt sobimatud õliemailvärvide kihid ja püüdes võimalusel säilitada alumised viimistluskihid, viimaseid on ka osaliselt lõpplahenduses eksponeeritud. Ruumide värvilahendust, viimistlusmaterjale, mööbli ja valgustite valikut ja paigutust käsitles sisearhitektuurne projekt, mille autor on Reet Org (OÜ Divi Projekt).

 

 

 

 

 

 

 

Saali vaated enne restaureerimistööde algust:

 

 

 

 

 

 

Algusesse

Comments are closed.