Selts loodi samanimelise karskusseltsi asemele. Haridusseltside kõige aktiivseim loomine langes ajavahemikku 1906 kuni 1909. Pisut varem oli lai karskusliikumise laine üle Eestimaa veerenud, moodustati karskusseltse. Edasises arengus sageli need seltsid kas ühinevad või hakkavad kandma haridusseltside nime. Mõlema seltsi tegevussuunad langevad kokku: tõsta eestlaste vaimset taset, võidelda nüristava liigjoomise vastu, laiendada silmaringi. Haridusseltside peaülesandeks nende loomise perioodil on võitlus eestikeelse hariduse eest ja selle kaudu viia ellu rahvuskasvatust.
Esimesed teated Räpina Haridusseltsist pärinevad ajalehest “Hommik” 22. detsember 1906 a. Ajaleht kirjutab: “Räpinast. Siin tahetakse kohaliku preestri Pätsu eestvõttel vaevalt elutseva karskuse seltsi “Võhandu” asemele hariduse seltsi “Võhandu” asutada. Uue seltsi asutamisega läheb mõni aeg lonkav selts viimasele puhkusele. Muidugi teada, et hariduse seltsi elule kutsumine tähtis on, iseäranis haridusliste nõuete tõstmiseks ja vaimuelu ärksusele. Kuid et uue seltsi eesotsas vaimulik on, siis võib ette ära arvata, missugustes piirides selts töötama saab. 10. skp peeti koosolek ära ja töötati põhjuskiri välja, mis ülemale poole kinnitamiseks saadeti.”
muuseumiõpetaja Toivo Lees
Karskusseltsi liikmepilet
Fotol Nikolai Päts, Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduse preester (1904-1917)