Käesoleva aasta 25. märtsil möödub tuntud dirigendi, helilooja ja pedagoogi Richard Ritsingu sünnist 120 aastat.
Richard Ritsing sündis 25. märtsil 1903. aastal Räpina kihelkonnas Kahkva vallas Sülgoja külas. Külasepast ja põllupidajast isa käe all tuli lapsepõlves kõiksugu talutöid teha ning sepatööd proovida. Tihedalt muusikaga seotud perekonnas kasvasid lapsed üles keset laulu ja pillimängu. Richardi koolitee oli pikaldane ja seotud erinevate õppeasutustega, alustades Suure-Veerksu algkoolist, õppides seejärel mitmes Räpina ja Tartu koolis ning lõpetades Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Sügavam muusikahuvi hakkas tekkima Räpina kooliperioodil, alguses tasapisi laulmist proovides ja siis pillide juurde suundudes. Richardi vanaisa ja isa mängisid viiulit ning Richardi esimene pill oligi isalt saadud viiul. 1914. aastal andis mõne nädalase harjutamise järel pererahvale oma esimese kontserdi. Edasi järgnesid juba teised pillid ning mängimine Räpina sümfooniaorkestris. Viimasel Räpina kooliaastal (1918/19) märkas kohalik eesti keele õpetaja A. Kõiv, et tema õpilasel Richard Ritsingul on hea oskus lugusid kirjutada. Õpetaja eestvedamisel asutati koolis kirjandusring ning ringi juhatajaks pandi Richard. Kirjandusring toimetas õpilasajakirja „Kytys”, kus ilmusid Ritsingu vested ja luuletused koos enda illustratsioonidega.
Räpinast edasi viisid õpingud Tartusse. Tartu Reaalkooli õpilasena pani 1920. aastal kaasõpilastest kokku oma esimese meeskoori ja alustas dirigendikarjääri. Tartu Kõrgema Muusikakooli asutamisel läks entusiastina end kohe katsetele pakkuma ning sai kooli sisse esimesel ettemängimisel. Muusikakoolis õppis viiulit, klaverit, laulmist, muusikapedagoogikat, Heino Elleri ja Mart Saare juures kompositsiooni. Hiljem täiendas end laulu, kompositsiooni ja dirigeerimise alal nii kodu- kui välismaal ning omandas muusikaõpetaja kutse. Muusikaõpetajana alustas 1923. aastal, töötades erinevates koolides pedagoogina kokku 57 aastat. Oma pika tegevusaja jooksul oli tema juhatada üle kolmekümne laulukoori ja üle kümne orkestri. Kooridest kõige silmapaistvamateks kujunesid Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Riikliku Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ja segakoor Vanemuine.
Ritsing esines oma meeskooriga esimest korda üldlaulupeol 1923. aastal, hiljem juba mitmeid kordi laulupeo üldjuhina. Ta oli üliõpilaslaulupidude korraldamise mõtte algataja, traditsiooni looja ning mitmeid kordi üldjuht. I üliõpilaslaulupidu toimus 1956. aastal Tartu Toomeorus.
Richard Ritsingu heliloomingusse kuulub üle 600 teose, enamus neist koorilaulud, aga leidub ka soololaule, orkestripalu, muusikat lavateostele. Mitmed teosed on Räpinale pühendatud: lavateos P. Voolaise sõnadele „Räpina puuaiasõda” (esietendus Räpinas 1974); koduloolised laulud „Räpina – mu kodupaik”, „Võhandu” jne. Lisaks on ta avaldanud muusikaalaseid artikleid ja uurimusi, koorilaulukogumikke, koori- ja orkestrijuhi käsiraamatu. Muusika kõrvalt tegeles aktiivselt kodu-uurimisega. Kui 25. veebruaril 1962. aastal asutati Räpina kultuurimaja juures kodu-uurimisring, siis võtsid ringi tööst osa ka Räpina päritoluga asjahuvilised – Abel Nagelmaa, Johannes ja Valdek Ritslaid ning Richard Ritsing.
Koorijuht, helilooja, pedagoog ja kodu-uurija Richard Ritsing oli viljakas koorimuusikalooja, legendaarne laulupidude dirigent ning Tartu muusikaelu aktiivne organisaator, unustamata seejuures muusikalisi ja koduloolisi tegemisi oma kodukandis Räpinas.
Toivo Lees muuseumiõpetaja
- aastal Tartu Ülikooli aulas
- aastal kooride kontsert kodukandis, tähistamaks maestro 80. sünnipäeva