Laulmine on saatnud eestlasi iidsetest aegadest saati nii argitoimetustel kui pühadel. Kirikuõpetajate ja koolmeistrite juhatusel hakkasid lauluhuvilised üha usinamalt koos harjutama ning tekkis väikeste kihelkondlike laulupidude ehk laulupühade traditsioon. Esimesed ühislaulmised toimusid Põlvas 1855. ja 1857. aastal. Kihelkondlikud laulupühad viisid lõpuks I üldlaulupeo toimumiseni 1869. aastal Tartus.
Räpina kohalike laulupäevade korraldamise kohta on teateid juba 19. sajandi esimesest poolest kui köstrikooli lapsed ja lauluhuvilised kogunesid igal suvel Räpina „Kuresaarele” (praeguse Metsa tänava lõpp) laulma ja mängima. Hiljem peeti samasuguseid laulupäevi ka Vaadimäel, Räpina metsamajandi taimeaia asukohal. Praeguse aianduskooli pargi alal ja mujal mõisnik laulupäevi ei lubanud pidada.
Vanimad teated esimesest eesti laulukoorist pärinevad 19. sajandi algusaastaist, kui Kanepi pastor Johann Philipp von Roth (1754-1818) õpetas lastele lauluoskust. Esimene laulukoor Räpinas asutati enne I üldlaulupidu ja see koosnes ainult kihelkonna koolmeistritest. Tookordne lauluarmastajast Räpina pastor Masing pani laulmise kõigile koolmeistritele kohustuseks. Koor käis koos Köstrimäel Räpina kihelkonnakooli majas Thomas Undritzi juhatusel. Aastatel 1865-1867 tekkis Toosikatsis (hilisem Tooste) kohalik meeskoor (aegajalt tegutseti segakoorina), kes kandis kaua Tooste Mängu- ja Lauluseltsi nime. Koorijuhiks Radamaa ja Naha kooliõpetaja Puksov, kuid vahel juhatas koori ka Hermann Julius Schmalz. Väljaspool kodukihelkonda esineti Setu koori nime all setu rahvariideis, eriti suur populaarsus saavutati Tartu lauluseltsi Vanemuine rahvapidudel.
Üldlaulupidude vaimustuses asutati koore lausa üksteise võidu, kuid mitte kõik ei tegutsenud pikalt: Mehikoorma meeskoor (juhatas Viido Kiudosk, hiljem Daniel Punisson), Köstrimäe koor (Juhan Hurt), Lokuta ja Võõpsu inimesi ühendav Ristipalu koor (Aleksander Kirotosk), Naha ja Meerapalu koorid (Rudolf Ziugov), Toolamaa raamatukoguseltsi „Võhandu” segakoor (J. Selli, R. Rämman), Pahtpää koor (J. Mähar), Veriora koor (P. F. Kõiv, V. Freymann, P. Hivask), Võõpsu Tuletõrjeseltsi segakoor (S. Kehrberg), Kahkva koor (S. Kärtman, V. Konsap), Võuküla koor (F. Kald), Süvahavva segakoor (J. Selli), Räpina segakoor (J. Poolakes), Suure-Veerksu noorte ja Räpina Paberivabriku tööliste koor (K. Toom) jpt. 1907. aastal asutasid Räpina kultuuritegelased ammu unistatud Räpina Rahvahariduse Seltsi, kus hakkasid tegutsema muusika-, kirjanduse- ja näitemängu osakonnad. Tegevuspiirkond hõlmas Räpina, Meeksi, Toolamaa, Veriora, Kahkva ja Palo valdasid. Seltsi esimehe Madis Reisenbuki juhatusel alustas kohe segakoor ning Köstrimäel, räpinlaste esimese laulukoori hällis hakkasid taas lauluhääled kõlama. 1913. aastal asus koori etteotsa kihelkonnakooli juhataja Rudolf Luberg ning laulmisharrastus kandus Köstrimäelt üle apostliku õigeusu kihelkonnakooli. 1914. aastal puhkenud sõda mõjus halvavalt ka seltside tegevusele, laulukoori töö seiskus. Sõjajärgselt hakati 1920. aastal vaikselt taas haridusseltsi ridu koondama, juba esimesel suvel alustas Johannes Karheidingu juhatusel tegevust meeskoor, mis sügisel muudeti segakooriks. Lauluharjutused toimusid Räpina Ühisgümnaasiumi saalis (Sillapää lossi saal).
Räpina Rahvahariduse Selts soovis elustada ümberkaudsete laulukooride tegevust ja kihelkondliku laulupäeva traditsiooni. Ajalehtedes avaldati üleskutse Räpina laulupäevast osavõtuks ning peagi oli registreerunud 14 koori 470 lauljaga. Laulupidu toimus Võhandu kaldal Reaalgümnaasiumi puiestikus (Sillapää lossi mõisapark). Räpina I laulupäev toimus sada aastat tagasi, 24.-25. juunil 1922. aastal. Pidustused algasid jaanipäeval peale surnuaiapüha kirikus kontsert-jumalateenistusega, kus esines Räpina haridusseltsi segakoor Karheidingi juhatusel. Jaanipäeva müstilised pidustused jätkusid õhtul aiapeoga Sillapää lossi puiestikus „lendavate kontserditega”. Koorid laulsid üksteist nägemata kusagil eri kohtades, isegi lossirõdul või maja katusel, kui üks koor lõpetas, alustas teine koor teises kohas. Järgmisel päeval toimus rongkäik läbi Räpina lossi juurde, mille treppidele seati üles 10 koori 350 lauljaga (Räpina Rahvahariduse Seltsi, Leevaku, Kauksi, Võuküla, Rasina, Pahtpää, Kirmsi jt segakoorid). Räpina I laulupäeval esinesidki ainult segakoorid, esitati 8 laulu härra Pedossoni valvsa taktikepi juhatusel. Vaheaegadel esines Räpina puhkpillide orkester Elmar Noorhani juhatusel. Toimus ka võidulaulmine, millest võtsid osa ainult kaks koori, Rasina ja Kauksi. Lõpuks kandis Räpina haridusselts klaveri, kohalike solistide ning külaliskunstnike toetusel ette teose „Mustlase elu”. Räpina I laulupäev läks igati korda ning ametlikule osale järgnes seltsimajas järelpidu.
Ajavahemikul 1922-1939 toimus Räpinas seitse laulupäeva, kus kohalike kooride kõrval laulsid ka naabervaldade ja -maakondade külalisesinejad. Alates 1948. aastast hakkasid laulupäevad toimuma peaaegu igal aastal kuni Räpina ja Põlva rajooni liitumiseni 1961. aastal. Pärast seda kandusid laulupeod Põlva Intsikurmu. Õnneks pole laulmine Räpinast kuhugi kadunud ning üks tore ja ümmargune tähtpäev meenutab veel tänavugi neid igipõliselt kajavaid lauluhääli.
Toivo Lees Räpina Koduloo- ja Aiandusmuusemi muuseumiõpetaja
Räpina I laulupäev 1922. aastal. Esimeses reas Räpina pasunakoor koos juhi Eik Toiviga; teises reas toimkonna liikmed; järgmistes ridades koorilauljad.