3. jaanuaril 2015 kell 10:30 pühalik seisak Vabadussõja ausamba juures.
Eesti-Vene rahulepingu allakirjutamise momendist, millega saavutati meile iseseisvus ja rahu, kestab traditsioon, et igal aastal 3. jaanuaril kell 10:30 üle maa katkestatakse töö ja liikumine kaheks minutiks, et päid paljastades mälestada ja austada neid, kes Eesti riigi suuremal ja pühamal ajastul – Vabadussõjas kaotasid oma elu vaenuväljadel.
Räpinas helisevad kirikute kellad, mille järele katkeb kaheks minutiks liikumine ja tegevus ning päid paljastades mälestatakse langenuid. Selleks ajaks sulgevad ärid oma uksed.
***
Lahkumismarss
Šoti rahvaviis, sõnad T. Trubetsky
On küünlavalgus hell ja soe
Süda marsitaktis lööb
Kõik hurmav hell mu hinge poeb
Meid kutsub kaunis öö
Me küünlavalgel marsime,
öös valged küünlad käes.
Me viimne marss on täna see,
mis unustusse lä´eb.
Meid käsist-jalust ühendavad
rauast ahelad.
Ja marsihelid lühendavad
hauast vahemaad.
Ka akendel ja katustel
näen rauda vilkumas.
Meid saadavad me matustel
vaid kuulipildujad.
Ei teist nüüd eales lahku ma,
valküürid kutsuvad.
Me ühes peame lahkuma,
kui küünlad kustuvad.
Taas ehaeelne mahe tuul
öös leeke kallutab.
Ja teadmine et ootab kuul,
me meeled vallutab.
Veel sõdurina tunnen end
veel marsisammul käin.
Kuid peagi hakkab kuulilend
meil purustama päid.
Taas kõlab viimne marsiviis
siin öiseil tänavail.
Ja avanevad kaitseriivid
kuulipildujail.
Nüüd surmakell me hingi loeb
ja marsitaktis lööb.
Kõik hurmav hell mu hinge poeb,
meid kutsub kaunis öö.
Valküürid (“langenute valijad”) olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi.