Alates 15. jaanuarist 2015 raamatukogus ja haldushoones väljapanek
„Killukesi tuletõrjeühingu ajaloost“
***
Üksik inimene ei jõua tule võimule vastu panna; ka suurem hulk inimesi on ilma tehniliste vahenditeta võimetud juba suureks paisunud tulele piiri panna. Selleks, et tule hävitavale mõjule vastupanna, on tarvis hästi organiseeritud jõudu ajakohaste abinõudega. Selle ülesande on endale võtnud tuletõrjed.
-
Esimese tuletõrjeformeeringuna Eestis asutati 23. mail 1788 Mustpeade vennaskonna vabatahtlik tuletõrjekomando. See oli esimene Tsaari-Venemaal ja üks esimesi Euroopas.
-
Tallinna kasv tingis vajaduse massilisema tuletõrjeorganisatsiooni järele ja 2. august 1862 asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts, mis oli esimene vabatahtlik tuletõrjeorganisatsioon Tsaari-Venemaal.
-
Tuletõrje ühingute asutamine jätkus ka peale 1900. aastat. Eriti hoogsalt asutati uusi tuletõrjeühinguid Eesti Vabariigi algaastail 1919-1928.
-
23. oktoobril 1922 asutati Räpina Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. Asutamiskoosolek kutsuti kokku Hindrik Heeringu initsiatiivil. Koosolekust võttis osa 37 aktivisti. Kõik astusid ühingu liikmeteks, maksid liikmemaksu ja võtsid vastu põhikirja. Räpina vallavalitsuselt saadi valla tuletõrje prits kasutamiseks, kuna ühingul mingit varandust ei olnud.
-
Alates 1937. a tegutses Räpina valla VTÜ, Räpina tuletõrje kompanii.
-
1945. a moodustati Võrumaa Tuletõrje Brigaadi Räpina divisjon (pealik Oskar Laar), mis tegutses kuni 1950. aastani.
-
Alates 1950. a VTÜ- d maakohtades likvideeriti, alevites aga jäid, siis Räpina rajooni moodustamisel 1950. aasta oktoobris jäi tegutsema ainult Räpina alevi VTÜ. Räpina alevi VTÜ esimeheks valiti Heino Allvere, aseesimeheks Rudolf Karu ja sekretäriks Teodor Kilk. Külanõukogude piirkondade kolhoosides ja sovhoosides moodustati vabatahtlikud tuletõrjesalgad.
-
Aastatel 1947- 1959 oli Valter Preedeni õlul väljaõppe teostamine tuletõrjes.
-
Eesti Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu presiidium oma koosolekul 19. juulil 1957. a kinnitas Räpina VTÜ piirkonnaks Räpina rajooni.
-
Räpina VTÜ II konverentsil 1959. aasta aprillis valiti uus nõukogu, kelle esimeheks sai andekas ühiskondliku töö organisaator, võimekas majandusjuht ja tuletõrje spetsialist Valter Preeden.
-
1961. aastal likvideeriti Räpina rajoon ja liideti Põlva rajooniga.
-
Räpina VTÜ tegutses aga edasi koos Põlva VTÜ- ga kuni 1965. aastani.
-
1965. a Räpina VTÜ liideti Põlva VTÜ- ga. Nõukogu esimeheks jäi ikka Valter Preeden ja tema abiks Arnold Arna.
-
1965. a valiti Räpina alevi VTÜ nõukogu esimeheks Ralf Räni ja tema abiks Adolf Veber.
-
1. jaanuariks 1967. a oli Põlva VTÜ-s:
103 salka 6006 liikmega
1 allühing (Räpina alevi VTÜ) 11 salga ja 1103 liikmega
ühingul oli 19 tuletõrjeautot, 104 mootor- ja 84 käsipritsi, 4236 vahtkustutit,
29 köetavat ja 63 mitteköetavat depood, 172 veehoidlat.ühingu juhatuse presiidiumi kuulusid Valter Preeden, Johannes Häelme,
Arnold Arna, Albert Laanemäe ja Osvald Mangus.
-
1972. aastal möödus 50 aastat Räpina TÜ asutamisest. Juubeli tähistamiseks korraldati tuletõrjetehnika demonstratsioonvõistlused ja pidulik aktus. Tuletõrjeühingu veteranid Jako Kaare, Meeta Tereping ja Eduard Punnek andsid tuletõrjeühingule üle 1923. aastal õmmeldud lipu, mille peale oli tikitud „Jumala auks, ligimese kaitseks.“
-
Räpina depoo valmis 1972. a ja oli ette nähtud kolmele tuletõrjeautole. Majas oli 180-kohaline saal õppuste ja koosviibimiste korraldamiseks, neli mugavat töökabinetti, spetsiaalne ruum raadioside ja telefonistide tarbeks, valveruum, majahoidja korter, mehhaanikatöökoda, majandusmasinate garaaž, vahtkustutite laadimise ruum, laod ja abiruumid. Saalis, kabinettides ja koridorides olid parkettpõrandad. Välisviimistluseks kasutati terrasiiti, mis andis majale soliidse välimuse. Lisaks sellele ehitati kõlakoda ja rajati harjutusväljak tuletõrjesportlastele.
-
Eesti Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu IV kongressil 1981. aastal otsustati nimetada EVVTÜ ümber Eesti NSV Tuletõrjeühinguks (ETÜ). Valiti uus 35-liikmeline nõukogu ja 9-liikmeline revisjonikomisjon. Nõukogu koosseisu valiti Põlva TÜ esimees Valter Preeden ja revisjonikomisjoni koosseisu Räpina TÜ esimees Ralf Räni.