Näitus “Minu lapsepõlvefoto” on alates 7. juunist suve lõpuni välja pandud Räpina haldushoone II korrusel.
Näitus valmis koostöös Räpina Muuseumisõprade Seltsinguga ja seda toetas Räpina Kultuurkapital.
**************************************
Me kõik oleme pärit lapsepõlvest ja igaühel on oma lugu. Hea kodu päevade näitus „Minu lapsepõlvefoto“ tutvustab inimesi, kes oma igapäevatöös teevad olulisi otsuseid ja kujundavad kohalikku elu – Räpina Vallavolikogu, -valitsus, ametnikud, all- ja sihtasutuste juhid.
Näituse koostamiseks palusime neilt fotot ja isikupärase mõttemaailma ning keelekasutusega teksti. Väljapanek sai meeleolukas ja avab valla juhte uue nurga alt, tutvustab nende tausta ja huvialasid, avab kuiva ametniku inimlikumat poolt. Paljud eluteed on alguse saanud väga karmil ajal, kuid esindatud on ka vabas Eestis sündinud inimesed. Kõigil meenuvad lapsepõlvest ainult armsad mälestused, sekka natuke jonni ja isekust.
AS Räpina Haigla juhatuse esimees, Räpina Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Miia-Kersti Sultsmann meenutab oma punast kleiti, mis talle väga meeldis nööpide pärast: need olid küllalt suured nööbid, keskmine osa punane, ümbert valge. Tal oli kogu aeg vaikne soov nööbid ära lõigata ja nukumängu võtta kui taldrikud jõhvikakisselli ja piimaga.
Juhtus ka nii, et lapsepõlves mänguasju polnudki ning lapsepõlvekaaslasteks olid peamiselt loomad – koerad ja kassid ning eriti hobused. Irma Truuts, Räpina Vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni aseesimees, kirjutab: „Hobused jäid mind saatma terve elu, kuni tervis ei lubanud enam ratsasporti teha. Mäletan neid kõiki ja nad on minuga seniajani. Lapsepõlv ja noorusaastad olid õnnelik aeg, sest külades oli palju rahvast ja lapsi.“
Lasteaia juhataja Regina Allik ei tahtnud aga lapsena sugugi lasteaias käia: „Lasteaiatee osutus minu, väga elava ja krutskeid täis tüdrukutirtsu jaoks vaevaliseks. Suutsin oma arutute tegude ja lausa põrguliku käitumisega vanemaid veenda, et minusuguse isepäise tüdruku koht ei ole lasteaias.“
Rein Raadla, praegu Räpina Ühisgümnaasiumi direktor, viibis 1963. aastal üleliidulise pioneerilaagri „Artek“ Kiparisnaja laagris: “Meie laagril oli oma „piir“ valvata, valves käisime 2-3-liikmeliste meeskondadena, infot keskusega vahetasime raadioside kaudu. Väga palju oli spordivõistlusi ja matkasid.”
Räpina sadama kapten Martin Tuul lootis lapsena, et saaks metsavahina töötava isa külvkorviga mootorratta Ural tagumisel istmel sõita. Tal oli ka kaugem salaunistus – ise mootorratast juhtida.
Oma lugu annab jõudu olemiseks. Tulge näitust vaatama ja olge ikka rõõmsad ning terved!