Palume teid laupäeval, 1. juulil 2006. aastal osa võtma üritusest “Metsavendlus Räpina kandis”
Kell 11.00 väljasõit Sillapää lossi juurest tellitud bussiga Nohipalu metsa Valgejärve äärde, kus peatume endise metsavendade punkri juures. Kohapeal räägivad Nelli Kukk, Henno Kiudorf ja Leho Mähar.
Seejärel sõidame tagasi Räpinasse. Kell 13.00 Räpina Rahvamajas konverents,
mille avab Põlva maavanem, ajaloolane Urmas Klaas.
Ettekannetega esinevad:
1. Alfred Käärmann – metsavend 1944 – 1952, alles 1981. aastal sai elamisloa Eestis.
2. Jaan Kivistik – muuseumisõber, muuseumiõpetaja Vaike Kivistiku abikaasa
3. Uuno Kiudsoo – metsavend Oskar Kiudsoo poeg
4. Ago Ainelo – muuseumisõber, metsavendade, kaitseliidu, autoasjanduse ja seltsitegevuse ajaloo uurija
5. Otto Narusberg – endine metsavend ehk bandiit Narusberg
6. Mait Meensalu – metsavend Rein Meensalu poeg
7. Ilmar Kivisild – endine metsavend
8. Endla Adler – metsavend Paas Hiljardi õde
9. Vello Oper – metsavend Leida Operi poeg
10. Kalju Aarop – metsavend 1945, metsavendade ajaloo uurija Võrumaal.
11. Arnold Ojaste – Eesti Metsavendade Liidu esimees, metsavend aastatel 1949-1964
*****************
Paul Randmaa metsavendade salga hümn
On palju aega läin’d, kui olin vaba ma,
nüüd metsavennana pean elama.
Ei see mind kurvaks tee, et möödus kevade
ja elulõbudest pean loobuma.
On vaikne õhtutund, kõik teised näevad und,
me ümber hulgume, meil vabadus.
Siis sa mu neiuke vaid kuulud minule
ja tulevikule me mõtleme.
Aus, õige eestlane, sa mõtle sellele,
kus kallis kodumaa ja vabadus.
Ja hoidku iga noor kõrgel me trikoloor
ja kalevite maa, sa vabaks saa.
Kui peaksin langema, su eest mu isamaa,
kas ausas võitluses või relvata,
Siis teadke sõbrad kõik, mu hinge viimne hõik,
te kätte tasuge mu elu eest.
On vaikne hommikul ja idast puhub tuul,
mets tasa kohiseb, ta kutsub meid.
Kui aga eestlane loon’d riigi endale,
siis metsast välja tulla tahame.
viisil “Sääl Põhjarannikul…”
Laul on üles kirjutatud Paul Randmaa vennatütrelt Nelli Kukk’elt Leevil.
Salk tegutses Võrumaal Veriora vallas, 27. oktoobril 1949. a hävitas NKVD suurema osa salgast. Viimasena langes August Sabbe 28. septembril 1978. a Võhandu jõel.