Palume Teid reedel, 8. detsembril 2006. aastal algusega kell 15:00 näituse
“Räpina apteek – vanim järjepidevalt töötav maa-apteek Eestis” avamisele.
Räpina apteeki loetakse vanimaks pidevalt tegutsenud maa-apteegiks Eestis. Adolf Heinrich Reussner sai apteegi asutamise loa 1860. aastal ja apteek avati 1861. aastal.Tartu Ülikooli akadeemilises albumis märgitakse 1889. a, et A. H. Reussner on apteekriks Räpinas alates 1861. aastast.
A. H. Reussner sündis 10. detsembril 1834. a Tartus. Ta õppis 1857-1859 a Tartu Ülikoolis farmaatsiat ja omandas proviisorikutse. 1887. a oli Võru kreisis kolm apteeki, neist üks Räpinas asuv normaal- ja kaks külaapteeki. Võru linnas oli üks normaalapteek. Nimetatud aastal väljastati Võru apteegis ravimeid 5124 retsepti eest ja kolmes ülejäänus 6531 retsepti eest, suurem osa neist tuli Räpina normaalapteegi arvele.
1909. a oli apteekriks veel A. H. Reussner, ent apteegi valitsejaks Johannes Stamm. Viimane sai 1908. a Tartu Ülikoolis proviisorikutse, abiellus apteekri tütre Magdalene Reussneriga. 1918. a kutsuti J. Stamm Tartu Ülikooli farmaatsia ja farmakognoosia professoriks ning 1919. a müüsid nad apteegi proviisor Eugen Tartole.
E. Tarto oli Räpina apteegi omanikuks ja juhatajaks aastatel 1919-1939. Apteek kandis 1931. aastani normaalapteegi nimetust, siis nimetati ümber I järgu apteegiks, see andis suuremaid õigusi. 1930-ndatel aastatel praktiseerisid Räpina apteegis õpilastena esmakordselt naised Salme Luht, Aino Tatar, Armanda Lind, Sinaida Kogres ja Eugen Tarto tütar Dagmar Nylaender. Nylaenderitele kuulub üks apteek Hamburgis Saksamaal.
Proviisor Ano Silma juhatajaks olles tehti apteegis kapitaalremont. Apteek asus Apteegi tänavas 1968. aastani. Maja amortiseerus ja ei vastanud enam sanitaarnõuetele. Paigutuselt otstarbekatest ja suurematest ruumidest koliti Võhandu tänavas asuvasse kivist meiereihoonesse. Seal asuti ajutiselt apteegitööks kohandatud I ja II korrusel asuvaisse ruumidesse. Vana apteegi hoone Apteegi tänavas hävis tulekahjus 1989. a.
Aastatel 1977-1993 juhatas apteeki Siivi-Sirje Kriisk. 1986. aastal alustati uue apteek-polikliiniku ehitust Võru maantee äärde. 1987. aastast on Räpina apteek Räpina uuemas osas.
Apteegisüsteemis toimunud reformi käigus moodustati 1994. a apteegi nr. 185 baasil AS Räpina Apteek, mis 1997. a reorganiseeriti osaühinguks. 2000. aastal alustati apteegi ruumide ümberehitamist, sest apteek-polikliiniku kompleksi toodi üle haigla. Praegu rendib apteek osa ruume Räpina haiglalt, müügisaali osa on juurde ehitatud. 1999. a rakendati apteegis tööle arvutiprogramm, mis hõlmab kaupade tellimist, vastuvõttu, müüki, retseptitöötlust, raamatupidamist, aruandlust ja haigekassaprogramme.