Alates 15. maist 2010 on Leevaku Hüdroelektrijaama väljapanek täienenud stendiga “Veskid Võhandu alamjooksul”, millel leiavad kajastamist järgmised objektid:
Paidra veskipere 1945. aastal: veskiomanik Kristjan Lüütsepp koos abikaasaga, keskel tütar Evi, seisavad tütred Valve ja Vaike.
Paidra veskihoone purustatud sillaga 1944. a
Leevi veskipais 1972. a
Ojasuu veskipaisu remont 1947. a
Lauri veski omanik Jaan Hernits 1937. a
Lauri veski saetööstus 1937. a
Leevaku veskiomaniku elumaja, mis hävis 1933. a kahjutules
Niitsiku veski enne 1939. a põlemist
Niitsiku veskipere 1937. aastal: veskiomanik Daniel Kannel abikaasa Juliana, tütre Heljo ja poeg Kaljuga.
Ojasuu veskipaisu remont 1947. a
Paidra veskihoone purustatud sillaga 1944. a
Pääsna veski 1971. a
Pääsna veski mölder Erich Tepaskind 1960. a
Rebasmäe veski avatud pais 1971. a
Rebasmäe veskipere XIX sajandi lõpul Peeter Jaaska, Leonhard Jaaska, Emilie Jaaska, Samuel Jaaska, Jaan Kööbi, Ferdinand Mühlberg.
Rebasmäe veskipere 1930. aastal: Osvald Mällmann, Alma Mällmann, lapsed Senta Siilbaum, Lydia Looming ja Naima Looming, Olga Seping, Albert Seping, veskiperenaine Liine Siilbaum ja veskiomanik Jaan Siilbaum, Johanna Looming, Johannes Looming, Evald Siilbaum, Juliana Siilbaum, Ella Siilbaum, Endel Siilbaum, Herta Tava ja Rein Siilbaum (viimane veskipidaja).
1937. aastal eestistati nimed Siilbaum Sillat’iks ning Mällmann Mäela’ks.
Reo veski 1971. a
Räpina paberivabrik 1930ndatel
Räpina sae- ja jahuveskid ning veskipaisu pealüüsid 1930ndatel
Sild Pääsna veski juures 1971. a
Viia ehk Süvahavva pais ja veskihooned 1972. a
Viia ehk Süvahavva veski juurde 1957/58 aastal ehitatud villatööstuse hoone
Viia veskipais 1972. a
Viira veski 1968. a
Viira veskimüür
Väiso veski 1971. a