Räpina lugu

Laulusalm ütleb, et igale linnale annab aeg ta näo – nii ka Räpinale. Linnaõigused omistati küll alles 1993. aasta augustis, kuid piirkonna areng on läbi sajandite olnud väga põnev ja mitmekülgne. Kolm sajandit tagasi leidsid siin rahuliku elupaiga vene vanausulised, keda teispool Peipsit taga kiusati. 1728. aastal ostis Räpina mõisa tsaari õukonda kuuluv krahv Carl Gustav von Löwenwolde. Ta nägi suurt võimalust veerohkes Võhandus ning lasi jõele paisu ja kolm vesiveskit rajada: paberiveski, jahuveski ja saeveski. Räpina mõisa uueks omanikuks sai 1855. aastal 48-aastane Peter Anton von Sivers, maanõunik ja Liivimaa õuekohtu liige, Liivimaa ökonoomilise Societäti auliige. Paberivabriku korda sättimist alustas ta vabrikule uue peahoone ehitamisega. Ehitustööde käigus korrastati ka tehnilist varustust ja selleks ajaks oli vesiratas asendatud turbiiniga. 1862. aastaks olid vesiehitised remonditud, nurgakivi sisse müüriti pudel dokumentidega, mis nüüd on muuseumis. Räpina on paberilinn, siin on potisetude poolt kokku veetud kaltsudest mitme sajandi vältel paberit valmistatud. Tänapäeval antakse vabrikus vanapaberile uus elu – uuesti sundinud paber. Räpinas on Lõuna-Eesti vanim järjepidevalt töötav maa-apteek. Järjepidevust kannab Räpina Apteek OÜ. Sada aastat tagasi kirjutati postkontori asutamiseks palvekirju, seni käisid kirjad ja ajalehed Räpinasse läbi Võru. Kaubatarvitajate ühisus tegutses Räpinas täpselt sada aastat, kuni Põlva Tarbijate Ühistu selle ära ostis. Räpinale on tuntust toonud metsamajandi tegevus, kus headel aegadel töötas üle 700 inimese. 2004. aastal omistati Räpinale esimese metsapealinna tiitel. Seltsitegevus on siinmail hästi toiminud. Esimeseks kodanikuühenduseks, mida tsaarivalitsus lubas, oli karskusselts. Selle asutajaliikmeks ja esimeseks esimeheks oli toonane preester Nikolai Päts. Hiljem moodustati põllumeeste selts ja haridusselts. Kooliharidust on Räpinas jagatud alates XVII sajandi lõpust. Siin tegutses pime koolmeister Mäleto Jaan. Papreküla kooli mäletatakse koolijuhataja järgi kui Songi seminari. Räpina kihelkonnakoolis Köstrimäel kogus teiste õppurite kõrval teadmisi hilisem kirjanik Jaan Vahtra. 1920. aastal riigistas noor Eesti Vabariik Räpina mõisa häärberi, nn Sillapää lossi. Selles majas asus tööle reaalgümnaasium, mille põllumajandusklassidest sai alguse aiandushariduse andmine.