Näitus põllumajandusmuuseumis

Linte piimaühisuse juubelinäitus Eesti Põllumajandusmuuseumis alates 27. märts 2013

Tolsta talu peremees Oskar Häidkind oli kümne lüpsilehmaga tubli piimatootja. Ta oli aastatel 1933-1946 Räpina-Linte piimaühisuse raamatupidaja, tema tööd jätkas poeg Heino. Kevade alguse päeval täitus Heinol 84. aastaring, poole sellest ajast on ta töötanud piimanduses. 1947. aastal alustas ta isa asemel Linte Piimaühisuse raamatupidajana, 1959-1965 oli Heino Räpina Võitööstuses laohoidja-varustaja, 1966-1989 Põlva Piimakombinaadis insener-mehaanik. Töö kõrvalt pidas Heino Häidkind kroonikaraamatut, materjalid on valdavalt üle antud Imavere Piimandusmuuseumi, natuke jagus ka meile.

Näitus „100 aastat Linte ühispiimatalituse moodustamisest“ on koostatud Heino Häidkindi kroonikaraamatu põhjal. Väljapanek oli aasta jagu Linte külakeskuses ja alates 27. märtsist 2013 saab sellega tutvuda Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmes. Avamisele kogunes maaülikooli tudengeid ja õppejõude, kohal oli Tartu vaim…

Piim, koor ja või on läbi aegade kõva kapital olnud. Heino Häidkind pajatas nooremale põlvkonnale jääajast, põhjasõjast ja piimaühisuse ajaloost. Suurima pöörde piimandusse tõi 1878. aasta, kui Gustav De Laval leiutas koorelahutaja. Piimast kujunes talude rahaallikas. Tekkis vajadus ühistegevuse järele, loodi põllumajandusseltsid ning pandi alus ühistegelikule piimandusele. 1913. aasta märtsis tööd alustanud esimene piimakoda asus Radamaa külas Jaan Bundbergile kuulunud Undse talu kõrvalhoones. Sisseseadeks olid 2-3 vanni ja käsiajamiga koorija ning võimasin.

Maie Vaino rääkis oma vanematest, Ella ja Harald Heeringust, ja elust meieri perekonnas. Maiel oli kaasa papa tunnistusi, diplomeid ja muid dokumente. Räpina-Linte piimaühisuse poolt 30. augustil 1936 välja antud Teenistuse tunnistusel on kirjas: „Käesolevaga tõendab Räpina Linte piimaühisuse juhatus, et Harald Heering on Räpina-Linte piimatalituses meieri õpilasena töötanud 1931. aasta 1st septembrist kuni 1934 aasta 1. märtsini ning 15. veebr. 1935. aastast kuni käesoleva ajani abilisena, vaheaeg kaitseväes. Oma ametialal on Harald Heering alati olnud aus, viisakas, hoolas ja korralik inimene. Tunneb ja hooldab piimatalituse masinaid hästi ja korralikult ning omab praktilist oskust esimese sordi või ja tooreskaseiini valmistamise alal. Meieri vahetuse ajal juhatas ja töötas iseseisvalt, valmistades 12-13-pallilist esimese sordi eksportvõid ning esimese sordi toores kaseiini. Soovitame Harald Heeringut Teile alluvasse piimanduse instituuti, kui edasi püüdjat ja oma ametiala huvilist inimest vastu võtta.“ Selline tubli mees oli Harald Heering, kes oma elu pühendas piimandusele.

Lintes asus üks suurematest piima ümbertöötamise vabrikuist maal, mida vanasti nimetati ka Räpina valuutavabrikuks.

Comments are closed.