28. augustil 2013 tuleb Räpinasse Andres Kilk, kes on juba aastaid uurinud vanausuliste elu-olu. Koostöös muuseumiga võtab ta videole vanausulistega seotud kohti Räpinas. Ajame juttu Virve Tund’iga. Käime vanausuliste kalmistul Beresjes ning kuulame Faina Heidorft ning külastame Jevgeni Simaginit.
***
Vene vanausulistel on oma lugu Räpina aja- ja arenguloos. Nad asusid siia, asendi poolest soodsasse ja jõukasse paika lootusega elada vastavalt oma usulistele tõekspidamistele. Toetatuna soovituse ja loaga tolleaegselt Eestimaa kindralkubernerilt vürstilt Aleksandr Menšikovilt lootsid nad Räpinas elu sisse seada. Põhjasõja algusaastail laastatud mõisa- ja pastoraadimaad Võhandu vasakkaldal hõlbustasid skeedi, see on erakla rajamist ning peatoiduse – leiva ja kala muretsemist. Jõele ehitati vesiveski, kerkisid sepikoda ja teised majapidamishooned. Räpinasse asunud vanausulised olid fedossejevlased, rabskije. Selle usulahu rajaja Feodossi Vassiljev (Novgorodi Urussovite alam-aadli perekonnast) on maetud Võhandu kaldale ja tema hauale kask istutatud. Räpina sai kohaks, kuhu vanausulised palverännakuid ette võtsid. Kui vanausulised siit 1719. aastal lahkuma sunniti, siirdusid nad Lämmijärve ja Peipsi läänekalda küladesse. Skeedis olnud pühad raamatud ning palvela kell viidi 1722. aastal Uspenski kirikusse Tartus.