Rahvapillimuusika suurkujude Eik Toivi ja Elmar Luhatsi juubelite tähistamiseks avame näituse neljapäeval, 20. novembril 2003 kell 15:00.
Pühapäeval, 23. novembril 2003 kell 15:00 toimub mälestuskontsert Räpina rahvamajas.
***
21. novembril möödub 100 aastat Räpina kihelkonnast pärit rahvapillimängija ja –õpetaja, koori- ja orkestrijuhi Eik Toivi sünnist. Sündinud Mehikoormas, kasvanud Räpina mail, sai ta hariduse Räpina kihelkonnakoolis ja ühisgümnaasiumis. Juba kuueselt mängis ta kannelt, üheksaselt viiulit ja 13-aastasena tšellot, hiljem õppis veel puhkpille. Juba koolipoisina juhatas ta õpilasühingu koori ja orkestrit ning õpetas välja pillimehi.
Sõjaväeteenistuse, mille läbis garnisoni orkestrandina, järel õppis Eik Toivi Tallinna Konservatooriumis. Ta töötas muusikaõpetajana ja dirigendina Tallinnas, Räpinas, Võrus, Viljandis ja Rakveres. Rahvapilliorkestreid juhatas Eik Toivi mitmetel maakondade laulupidudel ja paaril korral ka üldlaulupeol. Pensionipõlves juhatas ta veel Tallinna Pioneeride Palee koolimuusikaorkestrit.
Eik Toivi heliloomingusse kuuluvad palad rahvapilliorkestritele, tuntumaid “Pidulik avamäng”, ja ka koorilaulud.
Maestro Elmar Luhats on pärit Võrumaalt Räpina vallast Raadama külast. Muusikaanne pärineb kodust: tema vanaisa oli tuntud pillimees, isa mängis 6-7 pilli, õpetas neid käsitsema nii poega kui teisi külanoori.
Karjas käies valmistas Elmar endale pajupilli, hiljem karjasepasuna ja roopilli, vahel oli karjas kaasas mandoliin või kannel.
Raadama algkoolis alanud koolitee jätkus Räpina kihelkonnakoolis, kus tal tuli ka koori juhatada. Räpina Reaalgümnaasiumis õppides juhatas ta jätkuvalt lastekoori Köstrimäel, mängis puhkpilli- ja sümfonettorkestris, laulis haridusseltsi segakooris, oli solist, osales näite- mängus, luges koolipidudel luuletusi, lavastas operetti, organiseeris Noorte Ühingus Võrumaa noorte päevi jpm.
1927. a jätkas Elmar Luhats õpinguid Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (vaheaegadega 10 aastat). Vahepeal oli sõjaväeteenistuses Ratsarügemendi orkestrandina, mõned aastad tegutses Tartu Töölisteatris.
1937. a kutsuti maestro tööle “Vanemuise” teatrisse kontrabassi mängima. Teatris töötas ta kokku 25 aastat, sellest orkestris 15 aastat ja ooperisolistina 10 aastat.
1958. aastast alates töötas Elmar Luhats Tartu Muusikakoolis rahvapillide õpetajana. 15 aastat juhatas ta TRÜ rahvapilli- orkestrit ja oli Helju Mikkeli algatatud rahvakunstiansambli “pillitaat”. Ta valmistas pillid, õpetas välja mängijad, seadis lood orkestrile, kirjutas noodid.
Palju aastaid pühendas ta oma harrastusele – restaureeris ja rekonstrueeris vanu rahvapille. Pillitaat valmistas 7-8 tüüpi kandleid üle viiekümne, lisaks lokud, viled, põispillid. Enamik selle suurepärase muusikamehe pille on kasutusel tema poja Toivo loodud rahvakunstiansamblis “Piibarid”.
Elmar Luhats suri ja on maetud Tartus.
TOIVO LUHATSI ANNETATUD RAHVAPILLID
AKORDKANNEL. Räpina mehe Jaan Hivaski konstrueeritud, valmistatud Tallinna Klaverivabrikus aastal 1956.
SAATEKANNEL. Varem kasutuses olnud Jaan Hivaski suure ja raske täiusliku akordkandle (1951) eeskujul valmistas E. Luhats väiksema. See on valminud aastal 1979 Tartus, oli kasutuses ansamblis “Piibarid”.
KULPPILL. Valmistaja E. Luhats, valminud 1970.-80.aastatel.
KARJASEPASUN. Valmistaja E. Luhats, valminud a. 1952-53. Sellega avati Tartus üliõpilaslaulupidu a. 1954.
VIISIKANNEL. Valmistaja E. Luhats. Valminud Tartus 1986. Uue põhja pani T. Luhats
HIIU KANNEL Eesti läänerannikul elavate rootslaste hulgast üle Eesti levinud rahvapill.
1971. a. valmistas E. Luhats selle pilli muuseumieksponaatide järgi koolinoorte ansambli “Piibarid” tarvis.
PÕISPILL. E. Luhatsi mälestuste järgi oli ta lapsepõlves näinud Räpina laadal naljameest, kes seapõiest (tubakakotist) ja vibust valmistas laval improviseeritult pilli.
Kui E. Luhats 1954. a koos Helju Mikkeliga hakkas tegutsema TRÜ rahvakunstiansamblis, oli tarvis uusi ja huvitavaid rahvapille. Teiste hulgas sündis ka põispill. Selle kõla saladus peitub põiele toetuvas alusega roobis. Antud pill on katse-eksemplar.
Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum