Palume Teid laupäeval, 8. juulil 2006 kell 11:00
Räpina vallamaja saali mälestusnäituse
Vello Ootsing 70
avamisele ja sellele järgnevale
jalutuskäigule Vello Ootsingu radadel
********
5. juulil möödus 70 aastat Räpina esimese linnapea ja kauaaegse paberivabriku direktori Vello Ootsingu sünnist. Seda sündmust tähistas Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum mälestusnäituse ning jalutuskäiguga haldushoonest diakooniamajja ja luteriusu kirikusse.
Kõneldes Vello Ootsingust ja tema panusest Räpina arengusse, jäi kõlama mõte, et juubilar oli tõeline Räpina patrioot, andes endast Räpina hüvanguks parima. Laiem üldsus tunneb Vello Ootsingut kui omavalitsus- ja ühiskonnategelast, varju jäi tema loov natuur ja kunstnikuhing.
17. juuni 1995. a. ajalehes Koit ilmus Kaja Grigorjevi intervjuu Vello Ootsinguga, mida siinkohal pakume lugeda:
„Kes te olete?
Ise ennast iseloomustada? Arvan, et olen küllalt rahulik, enda meelest ka õiglane. Enne mõtlen, siis ütlen. Perekond on pidanud minu töö pärast kannatama, nii ete pere ees on mul pidevalt võlg. Aega oli vähe laste jaoks, ka nüüd, oma lastelastele vanaisaks olla.
On elu andnud võimaluse tegelda nende asjadega, mille vastu huvi?
Ma arvan küll, et neid võimalusi on olnud. Juba enne seda, kui minust sai diplomeeritud insener. Näiteks huvitas mind keskkoolis väga fotograafia ja raadiotehnika. Kaheksandas klassis panin oma esimese raadio kokku. Vanadest juppidest ja seda ma kuulasin hoolega. Ju see huvi mõjutas edasist õppimist ja kooli valikut. Muide, kuigi diplomil on kirjas insener-elektromehaanik, olen ma hariduse ja diplomi kaitsmise järgi 0-lennu automaatik. See tähendab, et me lõpetasime enne esimest lendu. Kolmandast kursusest alates oli võimalus ise eriprogrammi järgi õppida ja kursuse- ja diplomitöö teha automaatika ja elektrotehnika alal.
Rääkides võimalustest – eks seegi ole üks eneseteostamise võimalustest, kui vanast tikuvabrikust korralik elektroonikatehas välja sai ehitatud. Koos Pöögelmanni tehasega ma kasvasin ja arenesingi. Töötasin seal alguses konstruktorina, nii päris erialast, peenautomaatikat tegin lühikest aega. Seejärel töötasin tööstuse-ettevalmistuseosakonna juhatajana. Osakonna ülesandeks oli kõik alates ehitusest kuni tehnoloogia paikapanekuni ja lõpptoodanguni välja.
Oli 70ndal Räpinasse tulek saatus või võimalus?
See oli nii saatus kui ka tagasitulek. Saatus võib-olla et niipalju – tookord mu kolmeaastane poeg oli pidevalt kopsupõletikus, haiglast haiglasse ainult käiski… Arstid soovitasid Tallinnast ära kolida. Tookord olid Tallinnas mul väga suured perspektiivid, aga … Teine asi – isa oli vanaks jäänud, ka seepärast tuli koju tagasi tulla. Kui viisteist aastat minu elust maha arvata, tuleb välja, et oma elu parimad aastad olen jätnud siia, Räpinasse, kus ma sündinud olen.
Samal aastal tuli Teie ellu Räpina Paberivabrik?
Jaa, aasta oli siis 1970. See asi veel juurde, et siin oli Valdek Küti käsi mängus, et mind üles otsiti. Paberivabriku direktor kutsus mind siia peainseneriks. Läks nii, et aasta pärast sai minust vabriku direktor.
Olete millalgi pidanud seda kahetsema?
Ei, ma ei ole siin elus pidanud midagi kahetsema. Ainult pärast Pöögelmanni Räpina Paberivabrikusse sattudes oli kontrast väga suur. Kui ma Pöögelmannis käisin ringi valges kitlis ja töö oli steriilne nagu operatsioonitoas, siis Räpina Paberivabrikus kingaga üle õue ei pääsenud, ainult kummikuga! Küsimus oli tookord üleval: kas kogu kupatus laiali lükata või vabrik üles ehitada.
Tundub, et linnapea süda ja hing on endiselt paberivabriku juures. Kabineti aknast paistab kenasti kätte ka…
Ma ütleksin, et hing on linnas, aga paberivabrik on endiselt mu südames.
Usute paberivabriku uude ärkamisse?
Usun küll! Inimesed, kes oma tööd osakavad, on olemas. On olemas vabrik kui selline. Seitsmekümnendaga elu võrrelda ei saa, kingaga üle õue pääseb ja seadmed on ka olemas. 261-aastane paberivabrik on varasematel aegadelgi mõõnad edukalt üle elanud ja ellu jäänud.
Üks paberivabriku tööline kiidelnud baaris, et nemad hakkavad paberivabrikus rahapaberit tegema.
(Linnapea naerab)
Kes seda intervjuud tahab lõpuni lugeda, külastagu muuseumi.