- juunil saab Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum 25 aastaseks. Sünnipäeva tähistame meenutusliku näitusega, mõisat ja mõisaümbrust tutvustavate jalutuskäikudega ning ühelt õigelt peolt ei puudu ka kontsert. Olete kõik oodatud. Veerandsaja muuseumiaasta sisse mahub aga tunduvalt rohkem aastasadu kohalikku ajalugu nii sõnas, pildis kui esemetes. Suur väärtus on muuseumina tegutseda vana mõisakultuuri südames, Sillapää lossis, ümbritsetuna pargirohelusest, õitemerest ja Võhandu sillerdustest. Selline maaliline keskkond pakub lisaks silmailule ka tõelist ajarändu Räpina radadel. Muuseumi kõrval asuvad nii paberivabrik, aianduskool kui loomemaja, kellega koostöös kodukandi ajalugu elavana püsib. Muuseumi teekond algab juba 20. sajandi keskpaigast, kui kohalik kodu-uurija ja ajaloohuviline Jaan Tolmusk sellise mõtte välja käis. Tema kogutud vanavara ja pärimus moodustas enamuse 1959. aastal Räpina kultuurimajas toimunud Puuaiasõja väljapanekust. Näitusest kasvas välja vajadus eraldi ruumiks, kus edaspidi asju eksponeerida. Algeline muuseumituba kolis mitmeid kordi koos kraamiga ümber, peatudes paar aastat ka vanas apteegihoones. Esmastest eksponaatidest on palju kaduma läinud või hävinud, aga paarkümmend nimetust, mis ametliku muuseumi loomisel hoiule võeti, on kogus siiani (nt uhmer, saapasulane). Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Sillapää lossis avati 1995. aastal Räpina kodukandipäevadel. Paar aastat hiljem asus muuseumis tegutsema ka turismiinfopunkt, tuues kohalikele külastajatele lisaks uudishimulikke turiste. Uus sajand uute tuultega tõi muuseumiellu mitmeid värskendusi. Uuenes näitustetuba ja avati vastava sisustusega mõisatuba, mille põrandale maalitud vaipa kaunistavad Räpina paberiveski kaltsupaberil olevad vesimärgid. Kõige vanemad eksponaadid ongi pärit paberivabriku algusaegadest. 1786. aastast pärit Räpina paberiveski vesimärgiga kaltsupaber, 1862. aasta pudeliposti dokumendid ning 1865. aasta paberitegemise ammutusraam vesimärgiga. Lisaks 1810. aasta lauluraamat, mis on trükitud Räpina paberile. Muuseumi väljapanekud tutvustavad Räpina mõisat ja kihelkonda, aiandusharidust ja paberivabrikut. Aga uurimiseks leiab meilt veel erinevaid teemasid, fotosid, ajalehti, dokumente jne. Püsiekspositsiooni kõrval on aastate jooksul toimunud väga erinevaid näitusi: meenutused vabadussõjast, piimanduse ajaloost, metsavendadest, vanausulistest, direktorite nõukogusse kuuluvatest inimestest, aga ka kodukandi vanaemadest. Muuseumi kogus on saja aasta vanuseid fotoapraate, millega või mille sarnastega Räpina fotograaf Paul Tolster (Arupõld) jäädvustas vanu Räpina vaateid. Muuseumis saab tutvuda fotodega, kus eilne ja tänane Räpina on kõrvuti näha. Unustatud mõisate külastusmäng on mõisat uudistama toonud sise- ja välisturiste ning muuseum on olnud heameelega teejuhataja Räpina ajalooradadele. Muuseum viib külastajaid ka seinte vahelt välja loodusesse, nii mõisapark kui aianduskooli kollektsiooniaed on kireva ajalooga. Kui liigirohkus silme eest kirjuks võtab, siis tasub seisatada 400 aasta vanuste tammede juures, nemad on igasuguseid aegu Räpinas näinud. Muuseumisõpradega on populaarseks kujunenud väljasõidud erinevatesse Eesti muuseumidesse ja kultuuriasutustesse. Mujal silmaringi avardamisega saame tutvustada ka kohalikke väärtusi. Muuseumi järjepidevust on 25 aasta jooksul hoidnud Regina Lilleorg, Siret Kull, Tiina Mõtsar, Anna Lipašina, Janhard Kaldoja, Mare Ootsing, Vaike Kivistik, Kersti Murumets, Toivo Lees. Pidupäeval tänab Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum kõiki inimesi, kes aastate jooksul on läbi astunud, huvi tundnud, kaasa rääkinud, kogusid täiendanud ja ajalugu rikastanud. Tulge ikka ja jälle, koos teiega ja teie lugudega ei tolmu vanad ajad.
Muuseumiõpetaja Toivo Lees
Räpina linnapea Vello Ootsing õnnitleb Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi esimest direktorit Regina Lilleorgu.
