Alates 26. veebruarist 2010 Räpina Lasteaias Vikerkaar väljapanek lasteaia ajaloost.
***************
Postimees kirjutab 28. juunil 1934: „Räpina lasteaias käib rohkeste mudilasi. Räpina Naisseltsi poolt on Räpinas asutatud lasteaed. Naisseltsi poolt on lasteaia juhatajaks valitud suvekuudeks kutseline jõud, kelle palgaks on määratud 60 krooni kuus. Praegu käib aias mudilasi 20-30 ümber. Räpina Naisseltsi poolt ellukutsutud lasteaed on tegutsenud naisseltsi ülalpidamisel juba palju aastaid.“
Mängumuru mängurühma organiseeris Räpina Naisselts eesotsas Ida Häälega. Mängurühm tegutses ainult suviti, osa võtsid lapsed vanuses 2-12 aastat. Rühma kuulus umbes 50 poissi ja tüdrukut. Kokkusaamise koht oli alguses aianduskooli ja hiljem algkooli juures. Rühma võeti vastu lapsi kogu Räpinast. Näiteks Jaamakülast, Vabaduse tänavast ja kaugemalt koguti lapsed ning tuttav onu Priidu tõi nad paadiga üle jõe lossi parki. Esimene õpetaja oli preili Grasmann, teine oli proua Linda Kangro õetütar Ehala Põlluaas. Hommikul alustati kella 9-10 ajal ja lasteaiapäev kestis kella viieni pärastlõunal. Lastel pidid kaasas olema võileivad ja kruusid. Lõunaks toodi aianduskooli laudast piimanõuga sooja piima, mida iga laps sai juua nii palju kui soovis. Preili oli väga sõbralik, võttis alati väiksemaid sülle ja lohutas kui vaja. Saalis olid lauad, toolid ja pikutamiseks raamid, kus väiksemad lapsed said puhata. Preili õpetas laulmist ja tantsimist. Kleebiti pilte, meisterdati, õpiti tähti ja numbreid. Meenub näidend, kus iga suurem laps sai ühe kirjatähe tutvustamiseks. Näidendis oli iga lapse jaoks osa, ka kõige väiksematele. Suurematel olid suuremad osad, mida esitati ilmekalt, matkides kas liblikat, konna, mõnda looma või tegevust. Väiksemad lapsed olid lilled, kuused, seened. Vanemad aitasid valmistada marlist kostüüme. Peod olid alati oodatud ja huvitavad. Esineti emadele-isadele. Saal oli rahvast täis. Preili oli koos lastega laval. Vabal ajal mängiti tehnikumi pargis ringmänge ja luuremänge. Pargis olnud kellegi kodukits, keda lapsed kartsid. Enne kojuminekut lauldi alati lõpulaul: Selleks oli „Mu koduke on tilluke“ ja
Täna kooliaeg möödas,
rõõmsalt koju ma läen.
Kodus õdesid-vendi,
isa-ema ma näen.
Mängumuru mängurühm eksisteeris ka mõned aastad samaaegselt lasteaiaga, mis asus Peeter Koiva majas. Mõnikord käidi seal lõunat söömas. See oli juba aastatel 1944 ja 1945.
[Koidula Valge, Rutt Meenbeki, Laine Miksoni ja Luule Aruküla mälestused kirjutas üles Viivi Jaanimägi]