110 aastat tagasi, seega aastal 1896, asutati
Räpina Põllumeeste Selts.
Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum kutsub seda ettevõtmist meenutama teisipäeval,
7. veebruaril 2006 kell 15:00
“Erihooaegadel aga kuhjus turule looduseande ja inimhoole tulemusi kogu riigist. Tartust tomateid, Petserimaalt maasikaid ning kurke, Viljandimaalt ja mujalt õunu, Viru rannast lõhesid, Saaremaalt pähkleid, ei tea kust järvedest vähke ja mine loetle, kust veel midagi. Aga kõik puha omamaa kaup. Enesele pidada ja väljagi viia.”
Nii kirjeldas Tallinna turgu Sänna kandis Võrumaal maamõõtjana alustanud poeet Artur Adson. Eesti talupoegade kasvatatud toit täitis söögilauad omal maal ja mujalgi. Kuidas selleni jõuti? Milline oli põllumehe elus seltsitegevuse osa? Eestlaste rahvusliku ärkamise aja soodsamates oludes asutati põllumeeste seltsid 1870. a. Tartus ja Pärnus, 1871. a. Viljandis ja Võrus.
Räpina Põllumeeste Seltsi asutamiskoosolek peeti Papreküla koolimajas 28. jaanuaril 1896. a. Sama aasta suvel toimunud koosolekul teatas Aleksander von Sivers, et seltsi asutamiskoosolek on vastu võtnud põhikirja Sangaste Põllumeeste Seltsi eeskujul, on saanud põllutööministrilt kinnituse ja võib valida eestseisuse. Sinna valiti presidendina A. v. Sivers, abina P. Paal; kirjatoimetajaks Joh. Raudsepp, abina A. Martenson; kassapidajaks Fr. v. Sivers, abina L. Hammer. Seltsi tegevust kajastavate protokollide järgi hakati 1899. aastast alates põllumajandusnäitusi korraldama, kontserte ja näitusmüüke läbi viima, põllumajanduslikel teemadel ettekandeid pidama. Seltsi liikmemaksuks oli meestel 1 rubla ja naistel 50 kopikat. Seltsil oli raamatukogu. Näitustel kõrgelt hinnatud eksponaatide eest saadi suuri ja väikesi kuld- hõbe- ja pronksaurahasid. Aurahad anti näitusi korraldanud seltside poolt “Hoolsuse eest”, “Töö ja hoolsuse eest”, “Töö hoolsuse eest”, “Töö ja püüdlikkuse eest”.
Räpina Põllumeeste Seltsi koosolekul 29. mail 1905. a tehti ministrite nõukogule kiri ettepanekutega ümberkorraldusteks mitmetel elualadel, esitades selgelt poliitilisi nõudmisi. Seltsi president A. v. Sivers ei saanud põhikirjast lähtudes sellele alla kirjutada ning teatas seltsist väljaastumisest ning juhataja ametist lahkumisest. Sellele kohale valiti Hindrik Zernask.
Põllumeeste seltsid püüdsid otseste põllumajandusküsimuste kõrval parandada kodumajanduse, ühistegevuse, aatelist jm. olukorda. Neil olid mitmesuguste erialade instruktorid, kes kursuste korraldamise ja nõustamisega püüdsid anda maarahvale igakülgset õpetust ja praktilisi oskusi.
Räpina Põllumeeste Seltsi üleskutsele järgnedes kirjutati 10. juunil 1912. a alla Räpina Ühispiimatalituse põhikirjale ja seega oli asutatud meierei, mis töötas 1991. aastani. Korralikult funktsioneeriv ühispiimatalitus andis suuna piimakarjakasvatuse arendamisele Räpina vallas ja jõukust taludele. Karjakasvatus omakorda tingis turbaühisuse ning masinatarvitajate ühisuse loomise.
Räpina Põllumeeste Selts vajas tegutsemiseks oma ruume. 21. juulil 1913. a pandi seltsimajale nurgakivi ja sama aasta jõulude ajal õnnistati maja sisse. Selles majas said omale tegutsemisruume teisedki seltsid, sest enamus Räpina seltsidest võrsus põllumeeste omast. Hoone oli kuni tulekahjus hävimiseni Räpina kultuurielu keskuseks.
Räpina valla talud kasvatasid oma jõukust, saatsid oma lapsi kaugemale haridust taga nõudma, ehitasid kauneid taluhooneid, mida on häärberitekski nimetatud. 1924. a. Haridusministeeriumi ülesandel välja antud õppereiside juht soovitab ühe sihtpunktina “põllumajandusliselt vaatlemisväärsemad talud Räpina vallas: Tooste, Tammisto, Linte ja Radamaa külades”.
28. augustil 1936. a. korraldas Räpina Põllumeeste Selts suure näituse aianduskooli ruumes ja pargis. Sellel olid esindatud kõik põllumajandusharud: taimesordid, tõuloomad, kodumajanduse väljapanekud, metskonna puukooli eksponaadid.
Eesti Põllumajandusliku Kroonika väljaandes “Eesti talundid. Võrumaa”, ilmunud 1940. a, on andmed 145 Räpina valla talu ja taluomaniku kohta. Nende hulgas olid 32 tegevad Räpina Põllumeeste Seltsis ning veelgi rohkem piima-, turba- ja masinatarvitajate ühingutes.
Põllumehed jõudsid oma hoolsa tööga nii kaugele, et Räpina valda võrreldi Taaniga.