Laupäeval, 20. oktoobril 2007 korraldab Räpina muuseum koostöös Eesti Genealoogia Seltsiga
SUGUVÕSA UURIMISE PÄEVA
11.00 Fred Puss “Räpina kihelkonna perekonnaloo allikad ja perekonnanimed”.
12.00 Tiina Tallinn „Astide suguvõsast“
12.30 paus
12.45 Aigar Konsap „Kuidas ma koostasin Konsapite sugupuu“
13.15 Urmas Kalla “Periq uma keele perrä, ajaq juuri jutu perrä.”
13.45 Maimu Hinn, EGeS Võrumaa osakonna juhataja tutvustab osakonna tegemisi ja kutsub liikmeks
******************
Vanavanemad kasvasid paljajalu, püksteta, rehetares, kus maas oli külm, üleval suits. Nad harisid suuri mõisavälju ja oma kitsaid põllulappe. Nad ketrasid, kudusid, õmblesid kõik ise ja viimne kui tööriist ja majatarve oli oma kätetöö. See kõik toimus pirru valgusel. Nad saatsid ellu hulgana lapsi ja ehitasid palju maju.
Kas meie, töötades elektrisäras, kasutades nende kogemusi, jätame endast järgi rohkem ja saadame ellu oma rahva mitmetuhande aastasi traditsioone jätkama suuremal hulgal tugevaid noori?“, kirjutab Loomet Laja oma sugupuu raamatu esimesel leheküljel. Selle koostamise aasta on 1974. Tänaseks päevaks on oma põlvnemise lugu kokku panemas hulk inimesi, keda ühendab Eesti Genealoogia Selts. Selle seltsi Tallinna osakonna Võrumaa sugupuude uurijad ja Võrumaa osakond tõid Räpina muuseumi oma näituse, mille avasime 8. septembril. Vaatamiseks ja tutvumiseks on Räpina kihelkonna sugupuid ja suguvõsauurimusi, kirjandusväljaannetest kogutud sugupuid ja suguvõsatabeleid riigimeeste, kirjanike, leidurite, muusikute, teadlaste jt põlvnemisest.
Näituse külastaja saab näha Võrumaa suguvõsauurijate tegevust jäädvustanud albumit ja stendi ning palju huvipakkuvat materjali.
Anti Liiv on öelnud, et suguvõsa uurimine on õilistav hingeravi. Kui väga paikapidav arvamus! Oma õpetajatöös olen võinud kogeda mitmekesist vastukaja teemale eestlaste priikslaskmisest ja neile prii- ehk perekonnanimede andmisest. Kas vaimustus või hämming, aga mitte ükskõiksus. Õhin ja säravad silmad juhul, kui noor inimene on pühendatud tema suguvõsa põlvnemise põnevasse lukku, hämming ja segadus kui selle üle ei ole tahetud või osatud arutleda.
Meil on kombeks tutvumisel ja esitlemisel öelda nii ees- kui perekonnanimi, seejuures viimast rõhutades.
Ja õigustatult – eesti perekonnanimi kannab endas rohkesti teavet. Kihelkonniti on need erinenud, valdade viisi võidi kanda variatsioone nimedest, mis omistatud 19. sajandi esimesel kolmandikul. Üks käesoleva näituse ehteid on Aigar Konsapi aeganõudnud uurimuse tulemusena valminud sugupuu. Nii on Konsa talust võinud hargneda Konsapid, Konsingud, Konsbergid, Konsandid, Kosapoig/Koosapojad ja teised. Sellele lisaks on harusid Kirotari, Pedoski, Otsingu/Ootsingu, Mälbergi jne suurtest ja auväärsetest suguvõsadest. Olles ise Räpinasse mujalt tulnud, tunnen ometi südame põksumist, kui kohtan nende sugupuude okstel kas tuntud kirjanikku või ajakirjanikku, muusikut, kunstnikku, näitlejat, õpetajat, tublit tööinimest või Eesti Aasta Isa 2006… Võib vaid oletada selle tundeid, kellel endal on koht samal sugupuul!
Meie näitusetoas on koha leidnud Naruski, Holstingu, Solnaski, Klima Pedo ja Ewa järglased, Jaan Vari järeltulijad, Nelgi sugupuu raamat, Astide ja Nelkide, Johansonide, Pollaki ja Tobrelutsu, Liiskmanni/Liiske/Liiskmaa ja teiste sugupuud.