Fragment Võru kihelkonna teede atlasest 1866. aastast, kus on kujutatud Sillapää lossi ja Räpina kirikut (Rahvusarhiiv, EAA.1197.1.120/26, l. 10).
1850. aastatel ehitatud hilisklassitsistlikus stiilis Räpina mõisa härrastemaja ehk Sillapää lossi algsel ehitusel oli maja keskosa ja külgmised tiibhooned kahekorruselised, omavahel ühendasid neid aga ühekorruselised vaheosad ehk galeriid. Külgosadel olid klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid ning kaldega viilkatused, keskosal lame kelpkatus kolmnurkviiluga fassaadil. Härrastemaja idaküljel on lai trepp nelja joonia samba ning kolmnurkfrontooniga portikusega.
W. S. Stavenhageni gravüür 1862. aastast. mis on ühtlasi vanim teadaolev Sillapää lossi kujutis.
Mõisaprouad 1906. aastal lossi pargis
Lossi idakülje üks ühekorruseline vaheosa oli kujundatud klaasist talveaiana. Foto 1920. aastate algusest.
Sellel, ilmselt 1930. aastate esimesest poolest pärit fotol, on talveaed ehitatud ümber kinniseks ruumiks.
Läänefassadi keskosas peasissekäigu ees oli väiksem, kahele sambakolmikule toetuv metallpiirdega rõdu.
1920. aastal algas mõisahoone uus elu koolimajana. Hoone suurem ümberehitamine kooli vajaduste tarbeks algas 1936. aasta suvel ja sai valmis 1938. aastal. Kogu aeg toimus õppetöö. Nii tuli vahel tundi minna tellingute vahelt läbi pugedes. Tunnis olles oli kuulda ehitusmeeste pidev kloppimine ja tagumine. Ümberehitamisel laiendati tiibhooned ja vaheosad, viimastele rajati peale teine korrus. Ehitati juurde kaks klassiruumi, pesuruumid ja söögisaal. Kogu hoone viidi koridorisüsteemi. Saali interjööridetailid paigutati ümber, lisandus näitelava, ruumid said keskkütte. Suured mõisaaegsed kahhelkiviahjud ja kaminad lõhuti välja.
Fotogalerii ehitustöödest:
Räpina mõisahoone idafassaad pärast ümberehitust 1937-38, maali autor Paul Rääk.
Lossi läänefassaad pärast ümberehitust.
