103 aastat tagasi, 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahuleping. 28. novembril 1918. aastal alanud Eesti Vabadussõda oli sellega lõppenud ning Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Rahukõnelusi peeti mitmes etapis ja kohati kujunesid need keerulisteks. Esimeses etapis lepiti kokku üksteise tunnustamine, Eesti-Vene piir ja sõjalised tagatised, teises etapis saavutati kokkulepped majandusküsimustes, Eestile kuulunud osade üle Vene riigi pärandist ning kultuuripärandi tagastamises. Venemaa loovutas Eestile 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda ning riikide vahel seati sisse diplomaatilised suhted.
Rahulepingu tekst valmis lõplikul kujul 1. veebruari hilistundidel ning 2. veebruari öösel, kell 00:45 allkirjastati rahuleping. Eesti poolt kirjutasid Tartu rahule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta. Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. aastal. Tartu rahulepingu sõlmimine 103 aastat tagasi ja Vabadussõja lõpp avas Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.
Muuseumiõpetaja Toivo Lees
04a.tif
