- 2021 aastal möödub Räpina kihelkonna esmamainimisest 385 aastat. 2017. aastal Meeksi, Veriora ja Räpina valdade ühinemisel tekkinud omavalitsusüksus Räpina vald on taastatud peaaegu üks ühele vana Rootsi-aegse kihelkonna järgi. Tuleval aastal täitub ka 30 aastat Räpina valla taasasutamisest, kuigi 1866. aastal kehtima hakanud vallaseaduse järgi asutati Räpina vald esimest korda juba 155 aastat tagasi.
Räpina kihelkonna 385 aastat on möödunud erinevate mõisnike ja ametnike valitsemise all. Sellest kõigest tuleval aastal kindlasti ka räägitakse, aga praegu on juba paras aeg teha põgus sissejuhatus kihelkonna-eelsesse aega. Muinasajal kuulusid tänapäevase Räpina valla alad Ugandi maakonda. 13. sajandil ristirüütlite vallutusretkede tulemusel loodi Eesti aladel uued feodaalsed väikeriigid, 1224. aastast kuni Liivi sõja alguseni, 1558. aastani kuulusid Räpina alad Tartu piiskopkonda. Paraku oli Vene tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm huvitatud läbipääsust Läänemerele ja selle nimel 25 aastat kestnud Liivi sõda paisus nõnda suureks, et esialgu haaratud võim tuli loovutada lõpuks rootslastele ja poolakatele. 1582. aastal Venemaa ja Poola vahel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga läks Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk hilisem Liivimaa kubermangu territoorium Poola-Leedu ühisriigi koosseisu. Kuigi enamik läänimaid ja -mõisaid jäid endistele omanikele, siis suurtele ordudele ja piiskopkondadele kuulunud maavaldustele rajati Poola eeskujul riigi- ehk kroonumõisad. Lõuna-Eesti 9 staarostkonnas oli kokku 38 kroonumõisat, sealhulgas ka Räpina. Kõik Räpina piirkonna hilisemad mõisad on osad kunagisest Räpina koonumõisast (Jama Rappin), mis asutati Poola kuningas Stefan Bathory ajal. Pärast Poola-Rootsi sõda läks 1625. aastal Liivimaa Rootsi kuningriigi alla, samal aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Räpina mõisa riigitallmeister Bengt Oxenstiernale, hilisemale Liivi- ja Ingerimaa kindralkubernerile. Kõige varasem dokument praegu Räpina mõisa kohta on vakuraamat aastast 1625, milles antakse teada: „Koormisi on kandnud Räpina mõisas järgmised külad ja talud: Restna, Krusa Moisio, Wauyel külla, Löwekülla, Pästna, Sywahauda, Willuskülla, Wirrigus (Wirgus), Tolama, Hawakast, Wirriorra, Kiwwimoisa (Kiwwiwirsu), Kochokwa (Kachkova), Raigell, Pachtpes, Pallokülla, Colodkowitz (Kuuksi ja Sülga), Kendositz, Lindositz, Tammitza, Nawahha, Radama, Migositz, Isomen, Jebber, Merrapalla ja veel paar väljalugemata nime.”
- 1627. aastal oli Räpina mõisa suurus 166 adramaad, millest aktiivses kasutuses oli alla poole. Vahepealsetel aastatel kuulus osa Räpinast Võnnu ja Põlva kihelkonna alla, aga 1636. aastal eraldus Räpina kirik Põlva alt, siin tekkis oma kogudus, ehitati 2 kirikut ja toimus ka Räpina kihelkonna esmamainimine. 1638. aastal korraldas Räpina mõisa omanik Bengt Oxenstierna mõisas revisjoni. Kogu Räpina mõisa ala oli hinnatud 80 1/2 adramaa suuruseks; Räpina maadel oli kolm kõrtsi: Mehikoormas (Jszmen), Võõpsus (Wibowsky) ja kolmas kiriku juures; asutatud oli kaks uut mõisa: Võõpsu (Wibowsky) ja Leevaku (Lewokylle), kummaski viis taluperet. Räpinasse oli tulnud ka üks saksa päritolu pastor, härra Bernhardus Schlorfills, kellele talupojad oma maksud maksid.
Rõõm on tänada ajaloohuvilist ja kodu-uurijat Asta Pintsaart, kes on Räpina kihelkonna kohta materjale kogunud ja arhiivileide tõlkinud. Suur väärtus kodukandi ajaloo talletamisel kuulub baltisaksa ajaloolasele ja kirjamehele Leonhard Gottlieb Karl von Strykile, kelle kirjutised puudutavad Räpina mõisate vanemat ajalugu. Kodukandi varasema ajaloo meenutamisega hakkame vaikselt end sättima juba pidulikku tähistamismeeleollu.
Toivo Lees
