Räpina mõisa meierei lugu…
Paljudel räpinlastel on Võhandu jõe kaldal asunud meiereihoonega omad kokkupuuted: kes tõi piimapunkti piima, külastas hoiukassat või apteeki, oli seotud kaitseliidu tegevusega jne. Mõned aastad tagasi meiereihoone küll lammutati, aga mälestused püsivad, kui neid aegajalt meenutada.
Räpina piimameierei on teadaolevalt üks Eesti kõige vanemaid piimakodasid. Baltikumi ajaloouurija Oleg Roslavlev on muuhulgas uurinud Räpina mõisa 7. detsembri 1682. aasta inventari nimistut, kus on mainitud, et mõisa aitade lähedal asus vana pruulikoda ja sealt edasi piimakamber, mille esiku uksel oli ainult üks kramp. Selle kohta on Eesti piimandust uurinud Heino Gustavson andnud 1986. aastal kommentaari: „Arvestades asjaolu, et piimakamber mõisas ei olnud ainuüksi piima hoidmiseks, vaid ka või valmistamiseks omaaegsel süsteemil. Seega võime daatumit 07. detsember 1682 lugeda Räpina mõisas toimunud piimatöötlemise esmamainimiseks.”
18. sajandi keskel ehitas Räpina mõis paberiveski lähedusse pika korstnaga maakividest hoone, milles kuni 1872. aastani asus mõisa õllekoda, pesuköök ja saun. 19. sajandi keskel hakkasid mõisnikud seniseid renditalu krunte müüma maaharijatele talupoegadele põliskasutusse. Esialgu kasvatasid talunikud põhiliselt lina ja lihaloomi, mõisnikud seevastu panid rohkem rõhku tõuloomade ja piimakarja pidamisele. Räpina mõisnik Peter Anton von Sivers taastas 1872. aastal ammu eksisteerinud piimatöötlemise just tolles pika korstnaga hoones. Mõisameierei keldrisse pandi jahtuma 500 toopi (1 toop=1,2-1,3 l) ehk 12 nõud piimaga. Ööpäeva möödumisel valmistati peale kerkinud koorest rõõsa- ja hapukoorevõid.
19. sajandi viimasel veerandil oli paberivabriku töölistel võimalik mõisast osta plekist žetoone. Ümmargune žetoon võimaldas mõisameiereist saada toobi täispiima, kuuekandiline žetoon oli lõssi jaoks. Räpina mõisameiereis toodetud või hinnati 1888. ja 1896. aastal Tartu Põllumajandusnäitustel esimese ja teise koha auhindadega. Aastal 1900 oli Räpinas aurujõul töötav mõisameierei ja võid turustati Kopenhaageni kaudu Inglismaale.
1919. aastal riigistati Räpina mõisa hooned, meiereihoone rentis erameier Georg Haberland. Kuigi meierei piimatootjateks olid nüüd eranditult talunikud, ei olnud nad Haberlandiga piimatöötlemise osas päri. 1924. aastal moodustasid Räpina ümbruskonna piimatootjad Räpina-Võhandu ühispiimatalituse. Eesti Vabariigi käest osteti Räpina meiereihoone koos sinna kuuluva inventariga. Töö käis piimakojas alguses käsitsi, 1925. aastast aurujõul. 1927. aastal soetas meierei uue aurukatla ja koorelahutaja „Alfa-laval”. 1929. aastal sai meierei oma elektrivalguse paberivabrikust. Ühistegevuslik piimatööstus toimis edukalt: 221 piimatootjat, aastas toodi kokku 1063 tonni piima, lisaks tehti hapukoorevõid. Aastateks 1940-1941 oli kavandatud uue meiereihoone ehitus, aga sõja tõttu lükkus see edasi.
1. juulil 1950. aastal kaotati piimatööstuse ühistegevus, moodustati riikliku juhtimisega Räpina-Võhandu Võitööstus. Ühe uuendusena hakkasid 1952. aastal Räpina ja Koiola Võitööstused jäätist tootma. 100 g mahutavusega vahvlitopse valmistati Ahjal. Jäätise külmutamiseks kasutati loodusliku jää ja soola segu. Kuna jäätise realiseerimine ja säilitamine kauplustes oli keeruline, siis 1954. aastal jäätisetootmine lõpetati.
Aastatel 1956-1957 toimus Räpina mõisameierei ulatuslik ümberehitus. Endisele ühekordsele meiereihoonele ehitati peale teine korrus paljude ruumidega (kontor, korter). Päris katuse alla ehitati köögiga eluruum. Juurdeehituses hakkasid paiknema piima vastuvõtu-, labori-, piima ja lõssi töötlemise ruumid koos uute seadmetega. Paigaldati uus vooltootmisliin, mis võimaldas ülirasvasest koorest võid valmistada pideva tootmisprotsessina. Vahel valmistati kakaopulbri lisandiga magusat võid. Meiereist eemale ehitati väike jõujaam.
Alates 1958. aastast hakati Räpina Tarbijate Kooperatiivi kauplustele valmistama jaevõrgu saadusi: pastöriseeritud piim pudelis, rõõsk- ja hapukoor purkides, kohupiim laia kaanega kannudes ja või 25 kg kastides. 1966-1992 kuulus Räpina meiereihoone Põlva Piimatoodete Kombinaadi omandusse. Alguses toimus Räpinas piima esmatöötlus, saadud koor ja lõss viidi edasi Põlvasse, viimastel aastatel toimus Räpinas ainult piima vastuvõtt ja edasi saatmine. 1992. aastal lõpetati Räpina piimapunkti tegevus, sest väiketootjate piim toimetati piimapukkidelt veoringiga otse Põlvasse.
Peale Räpina piimapunkti sulgemist vormistasid kolm talunikku Räpina-Võhandu Ühispiimatalituse taasmoodustamise, kuid loodetud piimanduslik tegevus ei hakanud tööle. Meiereihoone ruume on kasutanud hiljem tööstuskombinaat, paberivabrik, Räpina Apteek, Hoiukassa, Eesti Kaitseliit, ettevõtjad ja korteriüürnikud. Kaitseliidu Põlva malevale kuulunud meiereihoone lammutati 2014. aastal.
Saame rõõmustada, et Räpinas on tegutsenud üks Eesti teadaolevalt vanim piimakoda. Meiereihoone sisukasse ajalukku kuulub ka iga räpinlane ja ümbruskaudne, kes hoones käinud, kes hoonet näinud…
Toivo Lees, muuseumiõpetaja
