Ricahrd Ritsingu juubelinäitus on avatud alates 25. märts 2003
***
Helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog sündis Räpina kihelkonnas Sülgoja külas sepa-põllupidaja lasterikkas perekonnas. Muusikaande päris ta isalt, kes oli hinnatud pillimees, ja emalt, kes tundis paljusid vanu rahvalaule.
Suure-Veerksu algkoolis alanud koolitee jätkus Räpina kihelkonnakoolis ja venekeelses kõrgemas algkoolis. Hiljem õppis Räpina reaalgümnaasiumis, Tartu reaalkommerts- ja reaalkoolis, Tartu kõrgemas muusikakoolis (1919-1924) ning Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonnas (1922-1929).
Pedagoogina töötas R. Ritsing kokku 57 aastat (1923-1958). Ta oli Tartu Ülikooli muusikaõpetaja aastatel 1934 kuni 1958 ja õppejõud Tartu muusikakoolis aastatel 1945 kuni 1980.
Oma pikas muusikaelus juhatas maestro 37 koori ja 15 orkestrit. Dirigendina alustas ta aastal 1920, juhatades segakoori Vanemuine ja ülikooli kollektiive. Tema algatusel sündis üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. Alates aastast 1950 oli maestro üheksa laulupeo üldjuht.
Suurema osa Richard Ritsingu heliloomingust, üle 500 laulu, moodustavad koorilaulud, peale nende üle 30 soololaulu, 4 muusikalist lavateost jm. Tema sulest on ilmunud töid muusikateooria ja muusikapedagoogika vallast. Kõige selle kõrval jätkus tal energiat juhendada ringe ja kursusi, korraldada kontserte ja näitusi.
Maestro Richard Ritsing suri 91-aastasena Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum