Sirvides 1956. aasta 26. aprilli ajalehte Sotsialistlik Räpina, saame teada Räpina Aiandustehnikumi õpilaste tegemistest. Räpina Aiandustehnikumi aiandusklass on kujunenud noorte mitšuurinlaste uurimistöö keskuseks. Siin on näitlikke õppevahendeid aianduse alalt ja kirjandust, säilitatakse seemneid ning arutatakse katsetöö tulemusi. Aianduskabineti „hingeks” on õpetaja Adolf Vaigla, kes oskab lihtsate ja kujukate näidete varal selgeks teha ka kõige keerulisemad teemad ja küsimused. Õhtutundidel on aianduskabinetis alati rohkesti õpilasi: ühed õpivad köögiviljandust, teised uurivad katsetööde läbiviimiseks vastavat kirjandust. Kui juba katsetada, siis põhjalikult–niisugune on Räpina Aiandustehnikumi noorte mitšuurinlaste deviis. Kasvuhoones asutakse tööle aprilli keskpaigas. Poisid on oma katsetööks valinud tomati sordivõrdluskatsed. Õpilased Kuiv ja Tamm on ristanud arbuusi ja meloni tomatile. II kursuse õpilased Bakler ja Sokk valmistasid ette üle 400 muldpoti, katsetamaks käesoleval aastal maisi kasvatamist muldpottides. Viljapuude aluste kasvatamist ühe aastaga teostab õpilane Kivistik. Õpilase Mendiku katse eesmärgiks on selgitada, kas artišokk meie tingimustes annab seemet või mitte. Ligi aasta tagasi kahtlesid paljud töötajad, kas maisilt saab meie oludes piim-vahaküpsuses tõlvikuid. Õpilane Enn Lutsu seadis aga endale ülesandeks saada küpseid maisiteri. Ta jaroviseeris 1955. aastal kolm maisisorti–„Räpina valge”, „Räpina kollane mais” ja „Räpina hübriid”. Kogemusi ei hoita vaka all. Aiandusklassis õpetaja Vaigla ja noorte mitšuurinlaste ringi juhatuse liikmed Trolla, Lutsu teevad ettevalmistusi 1955. aasta õpilaste katsetööde saatmiseks üleliidulisele põllumajandusnäitusele. Ühed on saanud kõrge herne-, teised oasaagi, kolmandatel on saavutusi lillekasvatuse alal. Hoolsa katsetöö eest on üleliidulise põllumajandusnäituse kandidaatideks esitatud üle 20 õpilase. Ka koolinoorte mitšuurinlaste ring on kolmandat aastat näituse kandidaat lõunamaiste taimesortide ja maisi kasvatuse kogemuste juurutamise eest Eesti NSV tingimustes. Noorte kogemused kanduvad igale poole meie suure kodumaa territooriumil laiali. Palju kirju saab ka meie vabariigi koolide naturalistidelt, palutakse saata erinevate kultuuride seemneid. Räpina Aiandustehnikumi noorte naturalistide ringi poolt aretatud uued taimeliigid leiavad ehk tulevikus tee meie kolhooside ja sovhooside põldudele.
Toivo Lees, muuseumiõpetaja