Vabariigi aastapäeva eel sõlmisid Räpina vallavanem Enel Liin ja AS-i Kurmik esindaja Andri Needo lepingu Räpina mõisa peahoone saali ja kahe kõrvalruumi restaureerimiseks. Räpinlased, sõbrad ja külalised on ammu igatsenud, et meie uhke mõisa väärikas saal oleks veelgi kaunim ja esinduslikum. Samal ajal käivad tööd ka peahoonest väljas – nimelt rekonstrueerib OÜ Terasteenus Räpina vallaga sõlmitud lepingu alusel mõisa peahoone jalgteed. Projekti käigus kaetakse jalgteed ning uued parkimisalad graniitsõelmekattega ning peahoone ümber paigaldatakse munakivisillutis. Räpina mõisa peahoone peasaali ja kahe kõrvalruumi restaureerimise projekti raames restaureeritakse ja sisustatakse Räpina mõisahoone esimesel korrusel asuv peasaal ja kaks külgnevat kõrvalruumi, et teha võimalikuks Räpina mõisas eripalgeliste ürituste korraldamine, mis tõstab nii Räpina valla kui Põlva maakonna tuntust. Tööde raames taastatakse saali ja kõrvalruumide 1930. aastate lõpu ruumikujundus: peasaalis asuvad kaheksa sammast restaureeritakse, algne laekujundus taastatakse nii saalis kui ka kõrvalruumides (sh stukkfriiskarniisid), üheksa siseust asendatakse, korrastatakse või restaureeritakse, seinad viimistletakse ja aluspõrand uuendatakse ning paigaldatakse uus liistparkett. Restaureerimistööde käigus demonteeritakse saalis olnud lava esipaneel, mis säilitatakse ja eksponeeritakse edaspidi selleks sobivas kohas. Peasaali uus lava on kavandatud monteeritavana, et vajadusel oleks võimalik peasaali põrandapinda lava- ja saaliruumi ühendamise teel juurde tekitada. Peasaaliga külgnevat lavatagust kõrvalruumi hakatakse tööde valmimise järel kasutama esinejate puhkeruumi ja garderoobina, peasaali teisel küljel asuvast kõrvalruumist kujundatakse mugav nõupidamistuba. Restaureeritud mõisasaal võimaldab peagi mahutada teatristiilis korraga kuni 90 inimest. Sisustamiseks on koostatud sisekujundusprojekt, millega on lahendatud nii saali kui ka kõrvalruumide sisustuselemendid – valgustid, saali toolid, kardinad, garderoobi mööbel, nõupidamisruumi mööbel, lavaeesriie ning muu inventar. Saali ja kõrvalruumide värvilahenduses lähtutakse nendes ruumides ajalooliselt kasutusel olnud toonidest. Räpina mõisa peahoone saali ja kõrvalruumide restaureerimistööd on ülevaate kirjutamise ajal täies hoos. Tööde käigus on välja tulnud nii mõndagi põnevat. Nii tulevase nõupidamisruumi kui ka peasaali seintelt on leitud osaliselt säilinud seinamaalinguid, mis säilitatakse restaureerimistööde käigus. Räpina Aiandustehnikumi õpetaja Eduard Kattai on oma mälestustes kirjeldanud saali lava põlengut 1946. aastal – restaureerimistööde käigus on lava juures paiknevatelt puitdetailidelt avastatud kaudseid põlemisjälgi. Samuti on selgunud, et Räpina mõisa peahoone saali sambad on valmistatud puidust, kuid kapiteeli osa sammastel on valatud kipsist, mis on küllaltki ebatavaline praktika – tihtipeale on puidust sammaste kapiteelid olnud samuti puidust valmistatud. Peahoonest on heade inimeste juhatusel leitud ka osa vanadest trepipiiretest ning stukkdekoori osi. Jalgteede rekonstrueerimise käigus on avastatud kunagi lavataguse ruumi kõrval olnud talveaia müüriosi. Legendi kohaselt viis mõisa peahoone alt mõisast eemale kaks käiku. Üks neist viis legendikohaselt kiriku juurde ning teine mõisapargi teises otsas asuva rotundi lähistele. Seda, kas legendil ka tõepõhi all, on raske öelda, kuid jalgteede rekonstrueerimistööde käigus on peahoonest eemal leitud väike osa võlvkäigust. Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum hoiab silma peal ehitustööde edenemisel ning jäädvustab protsessi ka fotol. Räpina mõisa peahoone saal ja kaks kõrvalruumi saavad kava kohaselt värske ilme juba käesoleva aasta sügiseks, mõisa ümbruse jalgteed peaksid aga valmima soodsate olude korral juba peagi saabuvaks suveks.
Ester Lemats, Räpina valla arendusspetsialist
Toivo Lees, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum