Räpina hea kodu päevadeks ja samal ajal toimuvaks aianduskooli 95. aastapäeva tähistamiseks valmis muuseumis uus väljapanek aianduskooli ajaloost. Idee näituse koostamiseks läbi koolijuhtide ja direktorite tutvustamise andis kooli vilistlaskogu kauaaegne juht Virge Mastik. Temalt saime ka koolijuhtide elulookirjeldused. Kooli kroonikast otsisime sündmusi ja ettevõtmisi, mis sel perioodil toimus. Nõu ja jõuga olid abiks Mati Kirotar ja Malle Terepson-Madisson. Tänud kõigile abilistele!
Ernst Aleksander Tekkel sündis 28. (15.) mail 1887. aastal Kõo vallas Viljandi maakonnas. Ta õppis Tartu ja Pärnu gümnaasiumides ning 1907-1911 Riia Polütehnikumis inseneride osakonnas. 1911. aastal omandas Moskva õpperingkonna juures saksa keele ülemõpetaja kutse.
Töökohad:
1911-1912 õpetaja Suždali Gümnaasiumis Vladimiri kubermangus;
1912-1918 õpetaja Smolenski Gümnaasiumis;
1919-1920 õpetaja Riia Saksa Põhikoolis;
20.01.1920 Miitavi Saksa Põhikooli juhataja;
1921-1922 Riia Saksa Põhikooli õpetaja;
01.08.1922 kuni 31.07.1923 Viljandi Maakonna Reaalgümnaasiumi saksa keele ja matemaatika õpetaja;
Alates 1. augustist 1923 Räpina Ühisgümnaasiumi juhataja kohusetäitja;
1924-1925 Räpina Avaliku Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juhataja kohusetäitja.
1924/25 õa oli Ernst Aleksander Tekkel koolijuhataja, õpetajad Ilmar Haak, Johannes Karheiding, Gustav Abel, David Karopun, Anna Lukats, Emil Matisen ja tunniandjaks Anton Saarmann. Õppemaks 1924/25 a I poolel 1500 mk ja II poolel 2000 mk. Kool revideeritud õppeaasta jooksul neli korda – üks kord haridusnõuniku poolt ja kolm korda Võrumaa koolinõuniku hr Sultsoni poolt.
Johannes Amjärv, sündinud 1896. aastal.
Õppis esimesest ettevalmistusklassist kuni kuuendani Tartu Aleksander I Gümnaasiumis. Kuuenda klassi lõpetas Tartus H. Treffneri Gümnaasiumis. 1916 mobiliseeriti sõjaväkke. Pärast aastast teenistust jätkas õppimist nimetatud gümnaasiumi seitsmendas klassis. Enne keskkooli lõpetamist lahkus viimasest klassist, et vabatahtlikuna Vabadussõjast osa võtta. J. Amjärv oli Tartu kooliõpilaste pataljoni I roodu veltveebel.
Pärast keskkooli lõpetamist jätkas 1919. aastal õppimist Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas. 1923. aasta 21. detsembril lõpetas Köningsbergi Ülikooli.
1924 töötas ühe aasta Vändra Põllumajandusliku Ühisgümnaasiumi õpetajana. 1925. aasta sügisest kuni 31. augustini 1926 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juhataja.
Ekskursioone oli 1925/26 õppeaasta jooksul kaks: 112 õpilast koos nelja õpetajaga tutvusid kohaliku tööstusega ning Salosaarel käis 95 õpilast nelja õpetaja saatel.
1926. aasta suvel paigaldati koolimajja elektrijuhtmed, energiat tootis ja edastas Räpina paberivabrik.
Õpilased kandsid rohelise põhja ja sini-must-valge äärisega vormimütsi.
Johannes Vitsut /14.04.1887-21.10.1941/
sündis Pada vallas Virumaal talurentniku pojana. Õppis Kabala külakoolis ja Rakvere linnakoolis, seejärel maamõõtmist Kurskis ja Moskvas. Lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna 1923. aastal. On töötanud raudteel telegrafistina, abimaamõõtjana, abijõuna ja matemaatikaõpetajana Tartu Ülikooli geodeesia ja metsakorralduse õppetooli juures, välisministeeriumi tehnilise eksperdina Eesti-Läti piirikomisjonis.
1925-1926 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi õpetaja;
1926-1931 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juhataja.1932. aastal määrati Johannes Vitsut Türi Linna Majandusgümnaasiumi direktoriks. Direktor oli õpilaste poolt väga hinnatud. Tema riietus, mida ilmestasid tume lips, kõva valge krae ja saterkuub, olid poistele eeskujuks.
1941. aasta juunikuu oli saatuslik. J. Vitsut sai küüditamisest teada viimasel hetkel ning ei jõudnud õigel ajal peitu minna. Ta arreteeriti ja viidi rongiga kõigepealt Ukrainasse Staropolskisse. Johannes Vitsut suri 1941. aasta 21. oktoobril Sverdlovski oblasti vangilaagris.
Praktilise külje kujundamiseks oli hädavajalik oma koolitalu, milles oleks välja arendatud eeskujulik talumajapidamine, kus praktilist tööoskust ja -võtteid õpetada. Nii pandigi 1927. a kevadel alus Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi katsetalule.
1929. aastal hakkas end tundma andma majanduskriis, hinnad langesid olulistel müügiartiklitel – piim, talivili, oder, suvinisu ja kartul. Konsulteerides ETK juhtivate töötajatega selgus, et Soome Vabariiki võib suhteliselt kõrgete hindadega välja vedada kuivatatud sigurit kohviks ja et loodetavasti püsib hinnas ka omakasvatatud tubakas. Seda ostsid Tallinna tubakavabrikud, kuid võrdlemisi odava hinna eest. Osaliselt müüdi tubakat Peipsiäärsetele venelastele, kes maksid vähe paremat hinda.
1926/27 õa otsustati tarvitusele võtta vormiriided õpilastele – poistele must ülikond: kuub vähelahtise mahakäänatud kraega; tütarlastele sinine kleit ja must põll, pidulikel juhtustel võivad tütarlapsed kanda valget kraed ja valgeid mansette. Kleidi pikkus 6 tolli alla poole põlve. Jalanõud – poistel – mustad poolsaapad. Tütarlastel – mustad kingad ja mustad sukad (mitte siidist).
Valter Kivi /25.07.1902-23.09.1987/
sündis Sõmerpalu vallas Võrumaal. Õppis kaks aastat Sõmerpalu vallakoolis, kaks aastat Võru Linna Segakoolis ja neli aastat Võru Poeglaste Reaalgümnaasiumis, mille lõpetas 1921. aasta kevadel. Sama aasta sügisest asus õppima Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda, mille lõpetas alles 1931. aastal. Valter Kivi võttis vabatahtlikuna osa Eesti Vabadussõjast.
1926. aastast Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi põllumajandusainete õpetaja;
1931-1934 Räpina Põllu- ja Kodumajandusliku Täienduskooli direktor ja koolitalu juhataja.
Õpetajatöö jätkus Vodja ja Arkna põllutöökoolides, Vinnis ning Antsla põllumajandus- ja kodumajanduskoolis. Ta on juhatanud Antsla Sordikatsejaama ja Võru Riikliku Sordikatsepunkti. ENSV teeneline agronoom.
Endel Lamp /18.08.1906 – 01.03.1978/
sündis Konguta vallas Tartumaal. Õppis Konguta vallakoolis, Kõssa kihelkonna- ja Tartu reaalkoolis, 1928. a lõpetas Olustveres Eesti Aleksandri Põllutöökooli. Oma õpinguid jätkas 1930-1932 Saksamaal Pillnitzi kõrgemas aianduskoolis ja 1932 Geizenheimi aiandusinstituudi pedagoogikaklassis.
Töökohad: 1932-1935 Vändra Keskkooli aiandusõpetaja;
1935-1940 Räpina Aianduskeskkooli direktor;
1941-1944 Räpina Kõrgema Aianduskooli direktor;
1945 Harju maakonna vanemagronoom;
1946 Aianduse ja Mesinduse Trusti agrotootmisosakonna juhataja;
1947-1950 ENSV TA Põllumajanduse Instituudi Polli filiaali vanemteadur;
1950 Türi Aiandustehnikumi õppejõud;
1951 kolhooside Ehitusvalitsuse projekteerimisbüroo arhitekt;
1952-1957 Pärnu rajooni peaagronoom;
1957-1964 Saaremaa puuvilja- ja marjakultuuride sordikatsepunkti juhataja.
Põllumeeste selts koos ühis-põllumajandusgümnaasiumiga korraldas igal aastal põllumajandusnäitusi, mille tegelikust organiseerimisest võtsid osa ka õpilased. Näituse ajal korraldati lüpsi-, künni- ja kraavikaevamise võistlusi.
1935. aastal leidis E. Lamp Räpinas ees mõisa vana viljapuuaia, kus olid veel juurimata, külmast ja vanadusest hävinud viljapuud. Õpilaste kaasabil juuriti viljapuud ja rajati aeda läbiva peatee. Tõsiseks tööks läks lahti 1936. aasta kevadel, kui aednik-instruktorina asus tööle Adolf Vaigla.
1935. aasta augustis oli suur vihmasadu ja koolimaja tõrvapapiga kaetud katused lasid vihma läbi. Räpina Vallavalitsusel puudusid remondiks vajalikud summas. Endel Lamp pöördus Haridusministeeriumi poole ja sealt tuli peagi vastus, et lossi remondiks on lubatud 2200 krooni.
Aiatööstuskooli peasiht oli algul oskustööliste ettevalmistamine aedviljade töötlemise alal ja seepärast tuli ette valmistada tööruumid ja hankida sisseseade õppetöökojale. Endel Lamp sõitis 1936. a detsembris lühiajalistele kursustele Braunschweigi. Saksamaal tutvus ta firmadega, kes olid valmis müüma koolile müüma vajalikke seadmeid. Õppetööstus alustas tööd koos koolimaja juurdeehituse valmimisega 1938. a sügisel. „Valmistasime mahlasid, plekktoosidesse püreesid, kirsi- ja mustasõstra hoidiseid. Õunapüreest keetsime marmelaadi, mis läks parafineeritud kopsikutes kauplustesse müügile. Marmelaadi müüsime ka tünnides sõjaväeüksustele. Inglismaale saatsime umbes kaks tonni mustasõstra vesihoidiseid,“ kirjutab Lamp oma mälestustes.
Pargi rekonstrueerimise projekt valmis 1938. aastal. Projekti koostamiseks tuli I lennu õpilastel aiatehnika tundides kogu koolimaja ümbrus mõõdistada koos üksikute puude ja põõsaste peale märkimisega.
„1938. aastal valmis aednikumaja, mida kasutasime tööruumideks ja aedniku korteriks. Oluliste ehitustöödega – kasvumaja kompleksi ehitamisega – pidime alustama 1940. aastal. Projekti järgi olid kasvumajad varustatud sooja vee ja õhk-keskküttega, kuid sõda pani selle seisma,“ kirjutab Lamp oma mälestustes.
Esimesed lennud rajasid aluse taimede kollektsioonidele ja õppebaasile. Hobust sai väga harva kasutada, kuigi koolitalu oli 35 ha suur. Hobuseid oli kolm: kaks töötasid põllulm kolmas vedas piima meiereisse ja tegi muid töid. Et sageli polnud võimalust hobust saada, tõid õpilased vahel hobuse kodust kaasa või vedasid ise atra. Muidugi tuli kõik tööd käsitsi teha.
Eesti Wabariigi riigivanema otsusega asutati ja avati 1935. a Räpina Aiatööstuse Kool. Endel Lamp kutsuti Tallinna Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi kutsehariduse osakonda ja tehti ettepanek hakata Räpina Aiatööstuskooli juhatajaks Samas otsustati korraldada koosolek Räpinas, kus pidi arutatama kooli ülalpidamisega seotud küsimusi. Koosolek toimus Räpina mõisa endises härrastemajas ja sellest võtsid osa peale Endel Lamp’i veel Haridusministeeriumist kutsehariduse osakonna juhataja Voldemar Päts, Võru maavalitsusest maavanem August Kohver, Räpina vallavanem Johannes Paabusk ja vallasekretär Karl Rämmel jt. Koosolekul otsustati, et kooli ülalpidamise kulud võtab enda peale Räpina Vallavalitsus, keda pidid abistama iga-aastaste toetustega Kahkva, Veriora ja Mooste vallavalitsused ning Võru Maavalitsus.
Jaan Sander 5. (vkj. 23.) septembril 1904-1944?
sündis Suure-Jaani kihelkonnas Taevere vallas põllutöölise perekonnas. Õppis Suure-Jaani kihelkonnakoolis ning Viljandi reaalgümnaasiumis. Ta on Türi Aiamajandusgümnaasiumi I lennu (1927) lõpetaja. Erialased õpingud jätkusid 1929-1931 Tallinna Pedagoogiumi aiandusharus ja Berliini Friedrich Wilhelmi Ülikooli põllumajandus-teaduskonna aiandusosakonnas, mille lõpetas 1939. aastal aiandusarhitektina.
Töökohad: 1931-1933 Tallinna Pedagoogium;
1935-1936 Tartu Pedagoogiumi õpetaja;
1933-1936 Tartu maavalitsuse kooliaedade instruktor;
1939-1940 Türi Aianduskeskkooli aiandusõpetaja;
1940-1941 Räpina Aianduskeskkooli direktor;
1941-1943 Aedvilja Keskühisuse Tartu harukontori töötlemisosakonna juhataja.
Õpetajatöö kõrvalt tegi aiaplaane, avaldas ajakirjas „Aed” artikleid kooliaedade ja kodukaunistamise kohta.
1944. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. Oli teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud Suursaksa Riigi 6. Eesti Piirikaitse Rügemendi väeosa 1. pataljoni 1. kompanii ülemaks leitnandi auastmes. Alates 1944. aasta augustist tema kohta andmed puuduvad.
Moodustati kommunistlike noorte rakuke, kellest Võru maakonna komsomolikomitee juhtimisel sai 1940. a oktoobris Räpina Aianduskeskkooli komsomoli algorganisatsioon
Sõjaaegne konservitööstus asus koolimaja keldris. 1941. a kevadel hakati direktor Sanderi ajal töötlema kalakonserve. Abimaterjalid ja tooraine saadi tsentraliseeritud korras.
Villem Raud /18.03.1906-18.11.1989/
sündis Põlvamaal Tilsi külas. Lõpetas 1928. a H. Treffneri gümnaasiumi ja 1931. a Tallinna Pedagoogiumi aiandusharu aiandusõpetaja ja täienduskooli õpetaja kutsega. Töö kõrvalt omandas kõrghariduse Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
Töökohad:
1931-1932 kodukooliõpetaja tolleaegses Eesti saatkonnas Moskvas;
1932-1944 õpetaja Tartu koolides;
1.10.1944-1948 Räpina Aiandustehnikumi direktor ja õpetaja;
1948-1966 Tartu erinevate keskkoolide direktor ja õppealajuhataja;
1953-1958 kohakaasluse alusel Vabariikliku Kaugõppe Keskkooli inspektor-metoodik. Tema ülesandeks oli organiseerida, metoodiliselt juhendada ja kontrollida kaugõppe-keskkoolide õppepunkte Elvas, Valgas, Antslas, Võrus, Põlvas, Mustvees, Jõgeval ja Tartus.
1945. aastal alustas tegevust õpilastest ja õpetajatest moodustatud spordikollektiiv. Neljal kursusel õppis kokku sadakond õpilast, neist üle kolmveerandi pani end sportlaste kirja. Asja algatajaks ja edasiviijaks oli kehalise kasvatuse õpetaja Helmut Lend. 1946. aastal ehitati väike aula ümber võimlaks, kus sai mängida võrk- ja korvpalli ka talvel. Sama tehti natuke hiljem ka kultuurimaja saaliga.
Artur Meos /12.03.1920-26.03.1990/
sündis Jurjevka külas Kamerovi oblastis.
Töökohad:
1938-1939 ajalooõpetaja Tengula mittetäielikus keskkoolis Kamerovi oblastis;
1939-1940 õppealajuhataja Kolenli mittetäielikus keskkoolis;
1940-1941 direktor Blagoveseka mittetäielikus keskkoolis;
1941-1943 koolide inspektor Mariinski linnas Kamerovi oblastis;
1943-1945 teenistus nõukogude armees;
1945-1946 Kuressaare Tööstuskooli nr.11 direktor;
1946-1947 õppealajuhataja Viljandi Tööstuskoolis, Keila Põllumajanduskoolis ja Olustvere Põllumajandustehnikumis.
1948-1950 Räpina Aiandustehnikumi direktor
Bernhard Kärbis /26.11.1918-07.06.1999/
sündis Eestist välja rännanud rätsepa pere kolmanda lapsena.
Haridustee:
Nurme algkool;
Sapki mittetäielik keskkool;
1939. a Vsevoložski Põllumajandustehnikum;
1947-1956 Tallinna Pedagoogiline Instituut, õppis kaugõppeosakonnas ajalugu.
Teises maailmasõjas sai Kaluuga lähistel raskelt haavata ja suunati tagalasse. Pärast haiglast lahkumist liitus Eesti Laskurkorpusega. Agronoomiharidusega Kärbis määrati Ufaas ja seejärel Elanskis, abimajandi juhatajaks. 1944. a sõdis oma polguga Narva all.
Töökohad:
1945 Võrtsjärve ääres Tarvastu spetstorgi abimajandi juhataja;
1946 Tallinnas spetstorgi põllumajandusosakonna juhataja;
1947 Vigala aiandus- ja mesinduskooli direktor;
1950-1979 Räpina Aiandustehnikumi direktor (hilisema nimega Räpina Sovhoostehnikum) direktor
16. mai 1979 sai nurgakivi Räpina Sovhoostehnikumi uus õppehoone. Teoks sai räpinlaste ammune unistus – rajada uus, moodsate õppekabinettide ja laboritega koolihoone.
Eino Peedel /20.04.1939-27.11.2011/
sündis Põlva vallas Leevaku külas.
Haridustee:
1946-1953 Leevaku 7-kl kool;
1953-1957 Räpina Aiandustehnikum;
1960-1965 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia teaduskond (kaugõppeosakond).
Töökohad:
1957-1958 Komsomoli-nimelise kolhoosi arvestaja;
1958-1959 Ruusa sovhoosi põllumajandusbrigadir;
1959-1961 Räpina rajooni Statistika Inspektuuri põllumajanduse arvestuse vaneminspektor;
1961-1963 Vao sovhoosi osakonnajuhataja;
1963-1964 Antsla Põllumajandustehnikumi majandusala õpetaja; 1964-1968 Antsla Sovhoostehnikumi direktori asetäitja;
1968-1970 Räpina Aiandustehnikumi õppemajandi juhataja;
1970-1979 Räpina Sovhoostehnikumi direktori asetäitja;
1979-1986 Räpina Sovhoostehnikumi direktor;
1986-1989 Hummuli Näidissovhoosi direktor;
1989-1993 Väimela Sovhoostehnikumi direktori asetäitja;
1993-1999 Väimela Põllumajandustehnikumi direktor;
1999-2009 Võrumaa Kutsehariduskeskuse haldusosakonna juhataja
1984. a valmis 6600 m2 suurune tehnikumi uus õppehoone, kus on 22 õppekabinetti ja 18 laborit. Räpina Sovhoostehnikumi uue õppehoone avamisel tehnikumi 60. aastapäeval lõikavad lindi läbi EKP Põlva Rajoonikomitee esimene sekretär Maia Leosk, Põlva Rajooni RSN Täitevkomitee esimees Aarne Vainokivi, Eesti NSV aiandusministri asetäitja Rein Aarik ja tehnikumi kauaaegne direktor Bernhard Kärbis, Põlva MEKi juhataja Arvo Jää, partei a/o sekretär Kalju-Erik Haljasmägi ja direktor Eino Peedel.
Mati Kirotar
sündis 07.06.1945 Räpina vallas Kõnnu külas külasepa neljalapselise pere kolmanda lapsena.
Haridustee:
1952-1955 Kureküla algkool;
1955-1959 Radamaa 7-klassiline kool;
1959-1964 Räpina Aiandustehnikum. Omandas ehisaianduse erialal noorem-agronoomi kutse;
1975-1981 õppis Eesti Põllumajandusakadeemia kaugõppeosakonnas agronoomiks.
Töökohad:
1964 Räpina valla NLKP-nimelise kolhoosi aiandusbrigadir;
1979-1986 Räpina Sovhoostehnikumi peaagronoom;
1979-1986 Räpina Sovhoostehnikumi direktori asetäitja;
1986-1991 Räpina Sovhoostehnikumi direktor;
Räpina Kõrgema Aianduskooli direktor 1991-1995;
1994. aastast MTÜ Räpina Vabahariduse Ühenduse juht.
Alates 1998. aastast Räpina valla tiitli Maa Sool omanik.
Valdur Madisson
sündis 26.07.1937 Tallinnas
Haridustee:
1945-1952 Keila 7-klassiline algkool;
1952-1956 Tallinna Reaalkool;
1956-1959 Räpina Aiandustehnikum;
1966-1971 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia eriala;
1974-1975 EPA Kvalifikatsiooni Tõstmise Teaduskonna kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ettevalmistamise osakond;
1996-1997 Tallinna Pedagoogiline Ülikool.
1998-1999 enesetäiendamine Buisness Opportunities Development rahvusvahelistel seminaridel Tartus, Pihkvas, Norras, Rootsis, Taanis, Soomes.
Töökohad:
1960-1963 Maardu Keskkooli tootmisala taimekasvatuse õpetaja;
1963-1975 Harju rajooni Kostivere sovhoosi aiandusagronoom ja aiandi juhataja;
1975-1985 Kaagvere Erikooli õpetaja-praktikajuhendaja;
1990-1991 Eesti Põllumajandusülikooli aianduse ja taimekasvatuse kateedri juhataja kohakaasluse korras;
1991-1995 Tartu rajooni Luunja sovhoosi aianduse peaagronoom ja direktori asetäitja;
1995-2000 Räpina Kõrgema Aianduskooli direktor;
Alates 1993. AS Grüne Fee Eesti juhatuse liige ja kaasomanik;
Alates 1980. aastast teeneline aiandustöötaja. Ta on saanud 1985. a aiandusalase tegevuse eest riikliku preemia ning 1987. a medali Kalevipoeg Kündmas.
Lõpuaktusel Räpina Kõrgemas Aianduskoolis, kõneles direktor Valdur Madisson. Direktor ei näinud kooli tulevikku tumedates toonides: „Aiandusel on nišš olemas, aiandus jääb püsima! Ja kui aiandus jääb püsima, siis jääb ka aianduskool. Küsimus on ainult tasemes, kvaliteedis, materiaalses baasis ja üldises häälestatuses.“
Heino Luiga
sündis 05.12.1950 Venemaal, Ugavere külas
Haridustee:
Pankjavitsa algkool;
Luhamaa 8-kl kool;
1966-1969 Misso Keskkool;
1969-1974 Tartu Ülikool. Filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja.
Töökohad:
1973-1977 Obinitsa 8-kl kooli õpetaja;
1977-1979 Obinitsa 8-kl kooli direktor;
1979-1981 Vana-Koiola 8-kl kooli direktor;
1981-2000 Põlva Maavalitsuse Haridusosakonna juhataja;
2000-2014 Räpina Aianduskooli direktor
Autasustatud Põlva Maavalitsuse ja EV Haridusministeeriumi aukirjade ja tänukirjadega, EV Aasta haridusjuht 2006 nominent, Põlvamaa aasta õpetaja 2006, Põlvamaa aasta haridusjuht 2013, Põlvamaa vapimärk ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu aastapreemia 2013.
H. Luiga on Põlvamaa Kultuurifondi asutajaliige ja aseesimees, Põlvamaa Hariduskomisjoni liige ja Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühingu liige. Tal on oluline osa Räpina Aianduskooli väljaarendamisel kaasaegseks ametikooliks.
2003. aastast alates on aianduskool saanud Keskkonnainvesteeringute Keskusest toetusraha mõisapargi rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks.
Uus praktikamaja valmis 2007. aasta septembris.
Uus traktor Valtra tegi elu kergemaks alates 2007. aasta sügisest.
26. mail 2010 avati aianduskooli kasvuhoone, mida juhitakse arvutisüsteemi kaudu.
Euroopa nooraednikud katsusid 2010. aasta septembris Räpinas jõudu maastikuarhitektuuris, lilleseades, aga ka hernehirmutiste valmistamises. Võitjaks tuli Saksamaa võistkond, Eestit esindanud Räpina aianduskool saavutas 17 riigi seas teise koha. Pealtvaatajate jaoks oli kõige huvipakkuvamaks võistluseks hernehirmutiste valmistamine. Kõige töömahukam võistlusülesanne tuli täita lageda taeva all ning tibutav septembrivihm ei teinud nooraednike elu sugugi kergemaks. “Nooraednik peab sellega arvestama, et ilm on juba selline heitlik ja välitööde juures ei saagi väga ilmast sõltuda. Kui vihma sajab, siis tuleb töö ikka ära teha,” rääkis kohtunik Marko Laanes.
Kalle Toom
sündis 29.06.1966 Tallinnas
Haridustee:
1973-1981 Tallinna 8. Keskkool;
1981-1984 Keila-Joa kool;
1984-1989 Tallinna Polütehniline Instituut. Puidutöötlemise tehnoloogia insener;
2001-2004 Tallinna Pedagoogikaülikool. Multimeediumi ja õpisüsteemide magister.
Töökohad:
NJTK Kommunaar (õppimise kõrvalt lühematel perioodidel 1982-1987 lukksepp);
1989-1994 Saaremaa Metsamajandi jaoskonnajuhataja;
1994-1996 töö erinevates väikeettevõtetes ;
1996-2002 Kuressaare Ametikooli õppedirektor;
2002-2003 Tallinna Pedagoogikaülikooli Haapsalu Kolledži informaatika eriala juht;
2003-2014 Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja ja kutsehariduse osakonna asejuhataja.
2008-2012 HTMi esindaja Räpina Aianduskooli nõukogus;
Alates 01.07.2014 Räpina Aianduskooli direktor.
Maastikuehituse võistlused ja telesaate „Noor Meister 2019“ filmimine Aianduskoolis aprillis 2019, Noor aednik ja Noor Florist ning teised kutsemeistrivõistlused (EuroSkills, WorldSkills).
President Kersti Kaljulaid käis Aianduskoolis külas 5. aprillil 2017.
„Aasta tegu hariduses 2015“ – Aianduskooli taimeprojekt „1000 sõpra“ – tunnustus 2015. a õpetajate päeva galal „Eestimaa õpib ja tänab“
EUROPEA (Euroopa maamajanduslike kutsekoolide ühendus) konverents Eestis septembris 2017, peakorraldaja Europea Eesti, mille juht on Katrin Uurman.
Õpetaja Merike Aometsa poolt Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kasvatatud rukkililledest kimbu sai ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid
Eesti noored Mairold Mänd ja Erik Rüütel teenisid 19. oktoobril 2017. aastal Abu Dhabis toimunud 44. ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills esmakordselt medalivõidu
Räpina Aianduskooli 2019. a taimekasvatusprojekt „Tomatisõbrad“. Projekti eesmärk: Katse käigus uuriti kuidas ja kui kiiresti kasvavad hariliku tomati sortide ‘Venus’ ja ‘Vilma’ taimed ning katsetati kahe erineva loodusliku väetise (GreenTOP Taimeramm ja Biolani Mereadruekstrakt) mõju taimede kasvamisele.
Räpina Aianduskooli Maarja Küla õpperühma õpilane Artur Pool osales 2017. aasta märtsis Austrias Maailmamängudel ja saavutas III koha 500 meetri vabaujumises.
Kasvuhoones on õppuritel ja külastajatel võimalik tutvuda vertikaaltaimekasvatuse võimalustega erineva valgusspektri, kasvusubstraatide ja väetusrežiimide puhul. Labor toob aianduskooli lisaks taimekasvatuslikele katsetele juurde ka teaduslikku hõngu.
Räpina Aianduskoolis võeti kasutusele Baltikumis ainulaadsed aiarobotid, mis saavad hakkama nii seemnete külvamise, kastmise kui ka rohimisega. Vajamineva energia saab USA-st pärit Farmbot päikesepaneelidest. Kastmiseks kogub seade vihmavett. Esitlus toimus 12. märtsil 2019.
Direktor Bernhard Kärbise 100. sünniaastapäeval 2018. aasta novembris said Kiudoski Restoraanis kokku neli direktorit: Kalle Toom, Heino Luiga, Valdur Madisson ja Mati Kirotar.
Direktori asetäitjad õppealal:
1948-1950 Liidia Teelaht
1950-1956 Ermi Ulpus
1956-1963 Udo Kalamann
1963-1965 Tõnu Terepson
1965-1969 Endel Tallika
1969-1980 Kalju Haljasmägi
1980-1983 Lembit Lokko
1983-1991 Toivo Niiberg
1991-2008 Malle Rätsep
2008-2011 Siret Lillemäe
2011-2018 Liina Palu
