Reedel, 6. märtsil 2015 algusega kell 13:00 räägib Ken Kalling Sillapää lossi saalis
oma vanavanaisast Madis Reisenbukist.
Vaata esitlust siit >> madis_r
***
Madis Reisenbuk sündis 15. mail 1877. aastal Möldri talus Piilsi külas Avinurme vallas Põhja-Tartumaal, ligi viie kilomeetri kaugusel Peipsi rannast. Tema lemmiklauluks oli „Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt…“ Isa, Jüri Reisenbuk, oli talu ja tuuleveski omanik. Madis oli peres esimene laps. Tema kaasteelisteks on olnud Juhan ja Jakob Liiv, samuti Jaan Tõnisson.
1903. aastal sai Madis Reisenbukist 26 aasta vanusena Räpina kihelkonnakooli juhataja. Järgmisel aastal abiellus ta Saarde köstri ja kooliõpetaja Hans Kikase tütre Olgaga, noore saksa keele õpetajaga. Peagi sündis kaks tütart – Linda ja Salme.
Räpinas juhatas ta laulukoori ja võttis osa laulupidude korraldamisest. Sellesse aega on dateeritud mitmed tunnistused oskuste kohta klaverimängus, viiulimängus, orelimängus ja laulmises. Voldemar Konsapi (koorijuht) mälestustes on kirjas: „Madis Reisenbuk oli hea muusikamees ja tubli klaverimängija ning tema kooris laulsid valitud lauljad, seepärast kõlas laul alati puhtalt. Esineti kohalikel pidudel, küünides, vanas leerimajas, Võru laulupeol ja ka naabervaldades. Koor töötas mõned aastad ja lagunes. Reisenbukist jäi Räpinasse mälestuseks tema tiibklaver, mille haridusselts ära ostis, kuid osa raha jäi siiski maksmata. Viimati võis seda klaverit Radamaa rahvamajas näha.“
Madis Reisenbuk osales Räpina Haridusseltsis ja Põllumeeste Seltsis, oli Eesti Kirjanduse Seltsi liige asutamisest peale, Eesti Rahva Muuseumi usaldusmees 1912. aastast. Räpina köstri Johannes Raudsepa mõjul hakkas tegelema mesindusega, tekkisid suhted Soomega, muuhulgas keeleteadlase Lauri Kettusega. Reisenbuk õpetas soovijatele soome keelt ja hakkas ise õppima prantsuse keelt.
Et vene tsaarivõimud takistasid eesti rahvusest õpetajatel töötada Eestis gümnaasiumiõpetajatena, siirdus Madis Reisenbuk, nagu paljud õpetajad tol ajal, Venemaale. 1920. a detsembris läks Madis Reisenbuk esimest korda Tõrva pakutavat töökohta vaatama. Minna tuli jalgsi, kaugus Saardest oli ligi 70 km. Pimeduse saabudes pöördus ta üksikusse teeäärsesse majja, et öömaja paluda. Kodus oli üksik naine parajasti sünnitamas. Madis Reisenbukil tuli ämmaemanda ülesandeid täita. Lapse sünd oli head tõotav märk. Otsuses Tõrva kasuks olid määravaks äsja Venemaal üleelatud nälja-aastad ja lootus, et viljarikkal Mulgimaal leiba ikka peaks jätkuma…