Marju Kõivupuu loeng ristipuudest

Reedel, 18. septembril 2015 algusega kell 12:00 Sillapää lossi saalis Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteaduri Marju Kõivupuu avalik loeng “Ristipuud Lõuna-Eesti maastikul ja rahvapärimuses”

Kõivupuu kirjutab: “Ma annaksin oma ettekande lõpuks sõna ka Urve Sinijärvele keskkonnaministeeriumist, kes tutvustab ristipuude kaarti, mis kohe-kohe on valmimas. Ja Liina Laanemets Keskkonnaametist saab ka minu rõõmuks tulla, siis näete ja saate tuttavaks noore ja tubli inimesega, kes on Põlva-Valga-Võru rajooni kultuuripärandi spetsialist ja kes aitab korrastada kogu ristipuudega seonduvat infot.”

***

Eestlaste jaoks on puud alati ühel või teisel moel tähtsad olnud, neid on pühaks peetud. Sotsioloogiliste uurimuste järgi usub üle 60% eestlastest, et loodus ning puud on hingestatud. Meil on olemas hingepuud, perepuud, õuepuud, ristipuud. Oleme metsarahva järeltulijad ja kanname endas edasi, kas siis teadlikult või alateadlikult esivanemate iidseid arusaamu ja tavasid.

Ristide lõikamine puusse teel kalmistule on üks tähelepanuväärsemaid ajaloolise Võrumaa matusekombeid ja ristidega puud on nüüdseks ainulaadsed kogu Euroopas, et mitte öelda kogu maailmas. Usuti, et surnud esivanemate hinged elavad puudes edasi.

Lõunaeestlaste eetiliste arusaamade kohaselt ei murta ristipuudelt oksi ja neid puid ei langetata. Kes reeglite vastu kas teadmatusest või meelega eksib, seda tabab õnnetus ehk siis teisisõnu – surnud esivanemate karistus, mida enam rahvapäraste võtetega pole võimalik parandada.

Ristipuud osana Lõuna-Eesti matusekombestikust tähistavad elu ja surma piiri. Ristipuud on nähtaval, asudes maastikul, ja vähemanähtaval, kajastudes rahvajuttudes ja ilukirjanduses. Traditsiooni kestmise seisukohalt on väga oluline, et säiliks nii ristipuude loomulik ümbrus kui ka varu uute ristide lõikamiseks.

 

Comments are closed.