Räpina asub Peipsiäärsel madalikul Lämmijärve vahetus läheduses. Juba 18. sajandi alguses leidsid üle järve tulnud vanausulised siin sobiva elukoha. Fedossejevlased rajasid Räpinasse kalarikka Võhandu jõe äärde suurte metsade vahele kloostri ehk skeedi, kus nad said mõne aja rahus elada.
Teine suurem üle järve tulek toimus 1943. aasta sügisel, kui sakslaste taganemine sundis ootamatult peale Peipsi-taguste eestlaste ümberasustamise Eestisse. Organiseeritult toodi üle Peipsi septembrist oktoobrini 1306 vabatahtlikku ümberasujat, kuid inimesi tuli Eestisse ka iseseisvalt. 24. septembril saabus Oudova välikomandatuurile Tagala Ülemjuhataja käsk eestlaste, soomlaste, lätlaste, leedulaste, karjalaste ja isurite ümberasustamiseks. Käsu kohaselt tulid Oudova ja Slantsõ komandatuuride piirkonnast ümberasujad koondada Oudovasse, Polna rajoonist aga Serjodkasse. Kogumispunktidest pidi ümberasujad laevadega transporima Tartusse. Hiljem aga määrati sihtpunktideks vastavalt Mustvee ja Võõpsu. Peeti kinni põhimõttest, et ümberasustamine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel.
Meil õnnestus leida Saksamaa arhiivist Herder Institut 1943. aasta fotosid, mis seda sündmust kajastavad. Fotod on ainulaadsed ja pole varem eksponeeritud. Näituse paneme välja kalameestepäevaks, 17. juuliks Võõpsu pritsikuuri. Suvel käib seal palju rahvast, pritsikuuri platsil toimuvad mitmesugused üritused. Näitusega soovime kaasa aidata vaimse kultuuripärandu säilimisele. Praegu elab veel Võõpsus veel inimesi, kes seda sündmust mäletavad. Et ka noored teaksid kodukoha sündmustest ja ajaloo keerdkäikudest, ongi näitust tarvis. Inimestel on suur huvi oma kodukoha ajaloo vastu. Võõpsu aleviku elanikkond on tugeva identiteediga ning nad tunnevad ennast paikkondlike vaimsete väärtuste eripära säilitajate ja edasikandjatena.
PS Pärast kalameestepäeva saab näitust vaadata eelneval kokkuleppel
Kersti Murumets 520 7811
Svetlana Hrabrova 5198 0719
või Rein Munsk 5387 8977
