Näitus “Räpina Metsamajand 1947-1992” alates 5. aprill kuni 6. juuni haldushoone II korrusel.
***************************
1. oktoobril 1947 moodustati Veriora Metsamajand, alates 1966. aastast kandis see Räpina Metsamajandi nimetust. Majandi koosseisu arvati neli metskonda: Erastvere, Orava, Räpina ja Veriora ning alates 1948. aastast Ilumetsa. Üldpindala oli üle 45 tuhande hektari. 1948. aastaks täpsustati metsamajandi piire ning juurde moodustati kaks metskonda – Väimela ja Põlva.
Teadaolevail andmeil viidi esimesed metsakorraldustööd läbi Kauksi mõisa metsades 1860. aastal ja Uibo ning Peri metsades 1868. aastal. Kaasaegses mõistes algas metsakorraldus riigimetsades 1922. aastal. Täielik metsakorraldus toimus aastatel 1932-1934. Selleaegsed planšetid olid aluseks 1950. aasta metsakorraldusele. Järgnevad aastad tõid mitmeid metsakorraldusi.
Metsamajandi asutamisega pidi Räpina metskond loobuma oma Talnitsas asunud kontorist, majandushoonest ja inventarist. Seal asus metsamajandi kontor kuni 1966. aastani, mil valmis uus kontorihoone Ristipalos. Esimeseks direktoriks oli Leonhard Puksoo, kes töötas metsamajandi vanemmetsaülemana 1951. aastani mil tunnistati poliitiliselt kõlbmatuks. 1947. aastal oli igas metsamajandis ette nähtud 12 töökohta, mis komplekteeriti järgneva aasta jooksul. Esimesteks töötajateks olid lisaks direktorile vanemraamatupidaja Endel Remmel, metsavalve inspektor Artur Kiviloo, metsakultuuride insener Paul Teelaht, metsakasutuse insener Lea Lamp, majandusülem Eduard Munsk, raamatupidaja Johannes Lepson, kassapidaja Linda Saks ja kutsar-tallimees Saamo Oinbek. Esimeseks asjaajajaks oli Aari Ristmäe, edasi töötas sellel ametikohal Maie Raudnask üle 40 aasta kuni metsamajandi likvideerimiseni.
Rasked sõja-aastad jätsid jälje meie metsadesse. Suurenenud lageraiete tõttu kasvas metsastamata raiestike pindala. Seega tuli rajada käsitsitööna uusi metsakultuure. Keskmiselt rajati aastatel 1947-1950 igal aastal 580 ha metsakultuure. Metsamajandi areng toimus rahulikus õhkkonnas järk-järgult paremuse suunas tänu sellele, et riigi metsamajanduse juhtideks on olnud ainult kaks inimest – Juhan Voolin 15 ja Heino Teder 26 aastat. Räpina Metsamajandi direktorina töötas 1948. aastal lühikest aega Karl Ripus, kes suunati Luua metsakooli direktoriks. Edasi tuli direktoriks Harald Gents, kes vabastati töölt 1950. aastal. Lühikest aega täitis direktori kohustusi vanemmetsaülem Enn Paasik. Järgmiseks direktoriks määrati 1952. aastal Karl Kuusk, kes töötas sellel ametikohal kuni 1961. aastani. Tema järel juhtis aastani 1992 Räpina NMM tööd Valdek Kütt.
2004. aasta kevadel kuulutati Räpina Eesti esimeseks metsapealinnaks. Selle põhjuseks oli kunagise Räpina Näidismetsamajandi ja siinse metsanduse tuntus ja headus.
