10. kuni 30. august 2015 on Räpina haldushoone II korrusel Wõro Instituudi rändnäitus „Savvusann – mi uma sann“, mis tutvustab Võrumaa suitsusaunu ja saunakombestikku. Suitsusaun on üks võro kombestiku eripära ja see lisati 2014. a novembris UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
„Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui ka hing. Sauna kütmine, vihtade tegemine, saunas leilivõtmine ja terviseparandamine on meie taluperede tavapärase eluringi osaks. Saunaga on seotud ka sellised teadmised ja oskused nagu saunaehitamine, puude tegemine, liha suitsutamine,“ võttis saunakombestiku olemuse lühidalt kokku Haanjamaal asuva Mooska talu perenaine Eda Veeroja.
Suitsusaun on saun, millel pole korstnat. Saunaruumis on suur kerisega ahi, mida köetakse mitu tundi. Sauna kütmisel tuleb suits saunaruumi ja soojendab sauna lisaks kerisekuumusele. Kui saun on köetud, lastakse viimane suits välja, tuulutatakse ruum ja saunalised võivad tulla. Igal suitsusaunal on oma iseloom, mida teab ja tunneb sauna peremees.
Mitte väga ammusel ajal olid kõik Eestimaa saunad suitsusaunad. Korstnaga saunu hakati ehitama sadakond aastat tagasi ning tänapäevaks on enamus saunadest “puhtad” saunad. Kasutusel olevad suitsusaunad on suuremas osas Eestist juba haruldased. Traditsioonilisi suitsusaunu on enam alles ja kasutusel Kagu-Eestis, kõige rohkem võrokestel ja setodel.
Suitsusaunas käimisega on seotud oma tavad ja tõeks pidamised, mida antakse perekonnas põlvest põlve edasi. Teadma peab, kuidas sauna kütta, aga ka kuidas saunas olla. Õigesti ja korralikult köetud suitsusaunas ei ole vingu ega suitsu, õhk on kerge ja leil ei kõrveta. Saunas käik annab tervist ja jõudu, kui pead lugu saunakommetest ning võtad aega saunas käigu jaoks. Selleks et aru saada, mille poolest suitsusaun erineb muudest saunadest, tuleb ise suitsusaunas ära käia.
http://www.savvusann.ee/index.php/et/