Aianduskonverents „100 aastat Adolf Vaigla sünnist”

Aianduskonverents 100 aastat Adolf Vaigla sünnist
Räpina Aianduskoolis 21. jaanuaril 2011
Päevakava:
11.30-12.00 Saabumine. Sõnavõttude registreerimine.
12.00-12.10 Konverentsi avamine. Heino Luiga
Moderaator Karin Kask
12.10- 12.50 Põhiettekanne
Aednik läbi pika elu. Vaike Kivistik
12.50-13.00 Räpina meeskoorilt 2 laulu
13.00- 14.20 Kaasettekanded ( á 8-10 min)
13.00 Minu isa. Tiina Luup
13.10 Minu õpetaja ja kolleeg. Ülo Zirnask
13.20 Töövilumused ja vaatlusoskus – aedniku põhivara. Jaan Kivistik
13.30 Temast jäid pargid ja aiad. Tiina Tallinn
13.40 Aiakujunduse eriala algusaastad aianduskoolis. Ants Bender
13.50 Aednikuna Eesti Looduskaitse seltsis. Enu Mäela
14.00 Tabamatu lihtne ilu. Arnold Hannust
14.10 Pärismaiseid ilupuude aretisi. Andres Vaasa
14.20- 15.00 Lõunavaheaeg
15.00- 16.00 Ettekanded (a`15- 20 min)
15.00 Aiasaaduste tootmine tänases Eestis. Valdur Miller
15.20 Aia- ja maastikukujunduse arengusuunad Euroopas. Sirle Salmistu
15.40 Lilleneostusest floristikani. Indrek Kaeli
16.00- 16.30 Registreeritud sõnavõtud a´ 3-4 min
16.30- 16.40 Konverentsi lõpetamine
**********************
AEDNIK LÄBI PIKA ELU
Vaike Kivistik, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi õpetaja
Resümee
Huvitava ja värvika Adolf Vaigla isiksuse pika elu põhiosa kuulus aiandusele, selle tundmaõppimisele ja õpetamisele. Kolme kausta koondatud mälestuste käsikirja ligi paarisajal leheküljel on aiandusel olulisim osa.
Esimeseks õpetajaks aias oli vend Voldemar, kohaks koduaed ja lugemismaterjaliks Aiatööleht ja Põllutööleht. Kaheksa-aastasena tärkas tõsine aiandushuvi.
Elu esimese lilleaia rajas ta uue kodumaja juurde kui oli teismelise eas.
Aiandushariduse ametlik algus Vahil, eredamaiks õpetajaiks A. Mätlik, M. Reinik, K. Tavel.
Praktika Raadil oli mitmekülgne, sealt saadud soovitus viis O. Lauritsa aiaärri.
Aastail 1930-36 kooliaednikuks Väimela Põllunduskoolis: rasked kohustused ja väärtuslikud kogemused. Aiasaaduste kasvatamine ja turustamine, ruumide kaunistamine ja väljapanekute kujundamine ning noorte juhendamine.
Räpina Aianduskooli asutamine 1935. aastal avas võimaluse tulla aiandusele lähemale. 1936. aastast alates räpinlane, tegelikkude tööde meister aianduskoolis ja sealtpeale ametis nii õppijana kui õpetajana.
1930. aastatel tuli aianduslikes ametikoolides, nende aedades, parkides ja kasvumajades palju ise rajada ning ellu viia.
1940. aastate okupatsioonid ning sõda lõhkus, hävitas ja pakkus uue kogemuse.
Õpetaja-aastad Räpinas viisid kokku ja panid koos töötama üle 120 õpetaja, 6 direktori ja tuhandete õpilastega. Arenes inimeste tundmise oskus, tihenesid sidemed räpinlastega, jätkus enda aednikuks ja õpetajaks koolitamine.
Aiandusõpilased said kordumatuid kogemusi aianduskabinetis töötavas aineringis, praktikal, kasvuhoones, pargis ja põllumajandustöödel. Aiandusõpetaja Vaigla jätkas oma katsetöid aiakultuuridega, aiatööriistade täiustamisel, kõigest sellest kirjutades, loenguid pidades ja ekskursioone juhendades.
Aiatalu asutamine Puhjas 1940. aastal, oma kodu ja aia rajamine viiekümnendatel täitsid ammuse unistuse olla sõltumatu ja õnnelik.
Adolf Vaigla võtab oma elutöö kokku: „Mul oli lapsest saadik surmkindel siht –
aiandus. Olen väga õnnelik, et olen õigesti valinud eriala, pole iial seda kahetsenud.“

MINU ISA
Tiina Luup, Adolf Vaigla tütar
Resümee
Esimesed mälestused kodust ja isast.
Lapsepõlvemälestused tehnikumi üritustest.
Õppetunnid loodusest, töövõtetest, korrast, ilust jne.
Isa soovitused kuidas elada ja hakkama saada.

MINU ÕPETAJA JA KOLLEEG
Ülo Zirnask, 1945. aasta vilistlane, kauaaegne aianduskooli õpetaja
Resümee
Minu tutvumine Adolf Vaiglaga.
Koos sõjapakku minek. Kõige taga oli hirm Nõukogude võimu ja venelaste tuleku ees.
Tagasitulek Räpinasse ja kooli jätkamine kui Vaigla oli meie klassijuhatajaks õpetaja L. Silla asemel, keda enam ei lubatud koolis töötada.
Vaigla õpetussõnad, mis on seni meeles: „Kui oled munenud, siis kaaguta – muidu ei teatagi, et sa munenud oled“, „Umbrohtu hävita siis kui teda veel pole.“
Sportlikud õpilased H. Lend, A. Narusk, M. Zirnask ja I. Laanes olid tema abilisteks aednikuna. Juurviljade harvendamisvõistlustel täitis Vaigla treeneri rolli. Tema õpilased ei jäänud kõplamisel hätta.
Vaigla novaatorlik tegevus muldpottide valmistamisel. Maisikasvatus.
Nõue, millega me maasikaid korjates õpilastena ei tahtnud nõustuda.

TÖÖVILUMUSED JA VAATLUSOSKUS – AEDNIKU PÕHIVARA
Jaan Kivistik, 1965. aasta vilistlane, õpetaja aastast 1967
Resümee
Adolf Vaigla pööras suurt tähelepanu tööoskustele ja taimede tundmisele. Taimede tundmiseks vajaliku vaatlusoskuste arendamiseks juhtis õpetaja oma õpilasi lihtsamate sordiaretusvõtete juurde.
Tööoskused ja -vilumused
Raamatus „Tööd puuvilja- ja marjaaias“ (1988) on talletatud temalt õpitud töövõtteid.
Tehnikumide kutsevõistlusteks valmistas ta ette kõplajaid. Viimase kui umbrohu ning liigsete kultuurtaimede eemaldamine ilma sõrmedega puutumata, ainult kõplaga, nõudis suurt osavust.
Vaatlusoskuse omandamine sordiaretust õppides
Vegetatiivselt paljundatavate taimede aretamine on lihtsam kui tavaliselt arvatakse. Seemiktaimede hulgast valitakse parimate tunnustega isendid, mille vegetatiivsel paljundamisel sordiomadused säilivad.
Õpilaste tööd daalia, floksi ja õunapuude aretamisel.
A. Vaigla registreeritud sordinimed Kanadas, Hamiltoni botaanikaaias (hariliku sireli sordid ‘Aino’, ‘Elsa Maasik’ ja ‘Tiina’ ning hüatsintsireli sordid ‘Arvid Vilms’ ja ‘Vaiga’). 9 sirelisordi registreerimine jäi pooleli.
A. Vaigla seni registreerimata elulõnga, kuldsõstra ja okaspuude aretised ning lühikese kasvuperioodiga mais.
Õpilased, kellest said kutselised aretajad: Pollis Johannes Parksepp ja Toivo Univer; Jõgeval Maia Raudseping (Teemaa), Aide Tsahkna (Sirkel), Ants Bender ja Ingrid Bender (Arro); Sangastes Lea Rannik (Pukk).
Harrastusaretajaid Räpina aianduskoolist: Uno Kivistik, Asta Kask (Lauri), Juta Zaletajeva (Sugasepp), Mati Rang, Arnold Hannust ja mitmed teised.

TEMAST JÄID PARGID JA AIAD
Tiina Tallinn, arhitekt EAL
Resümee
Räpina – kolme ajaloolise mõisapargi, ligi paarikümne avaliku pargi ja haljasalaga ning suure hulga eeskujulikult kujundatud ja hooldatud eraaedadega väikelinn.
Ligemale 3000 elanikuga väikelinna kohta on seda keskmisest palju rohkem.
Räpina aianduse kaks koloriitset Loojat
1. Walter von Engelhardt
19. sajandi lõpukümnenditel rahvusvahelise haardega aedniku Walter von Engelhardti kujundatud Mäemõisa ehk Sillapää lossi stiilipuhas ja liikiderohke maastikuaed on märgilise tähendusega Eesti aiakunsti ajaloos.
1924. aastal avati selles mõisas avalik ühis-põllumajandusgümnaasium, mis 1935. aastal sai nimeks Räpina aiatööstuskool.
2. Adolf Vaigla elutöö
Alates 1936. aastast aiatööstuskoolis aednik-instruktor.
7 parki ja vana pargi rekonstrueerimist, neist 6 Räpinas.
9 kooli ümbrused ja kooliaedade kujundus, neist kolm Räpinas.
Ühiskondlike hoonete ümbruste kujundused Räpinas ja Põlvas.
7 kolhoosi- ja sovhoosikeskuse, tööstusettevõtte ümbruse kujundust, neist Ranna ja Kingissepa- nimelise kolhoosi ümbrused Räpina lähimas naabruses.
4 kiriku ümbruse kujundust, neist Räpina EELK kiriku esise kujundus.
Kuperjanovi pataljoni kasarmute ümbruse haljastamine Võrus.
Hulgaliselt kalmude kujundusi Räpina ja Põlva kalmistutel ning Võru kangelaskalmistu korrastamine 1992. aastal.
Eraaedade rajamine ja rajamise konsulteerimine Väimelas, Räpinas, Puhjas jm.
Ekskursioonide vastuvõtt ja juhendamine aianduskoolis 40 aasta jooksul, oma koduaias 1960-1991.
Sordiaretustöö.
Üle 100 artikli aiandusest ja haljastusest.

AIAKUJUNDUSE ERIALA ALGUSAASTAD AIANDUSKOOLIS
Ants Bender, 1964. aasta vilistlane
Resümee
Räpina Aiandustehnikumi vastuvõtu kord pool sajandit tagasi. Sisseastumiseksamid ja mandaatkomisjon.
Ehisaianduse õppe ülesehitus:
üldained ja nende õpetajad – eesti keel A. Kõiv, vene keel N. Käämer, võõrkeel E. Reim, füüsika T. Terepson, matemaatika I. Holts, botaanika I. Kalamann, keemia E. Kattai, NLKP ajalugu B. Kärbis;
väiksema ulatusega erialaained ja nende õpetajad – geodeesia Rätsep, mullateadus ja maaviljelus L. Kärbis, mehhaniseerimine Ü. Zirnask, puuviljandus O. Tigane, köögiviljandus A. Kõiv, tööde organiseerimine koos ökonoomika alustega U. Kalamann;
ehisaiandusega seotud põhiained ja nende õpetajad – joonistamine ja joonestamine V. Tsahkna, haljasalade hooldamine I. Laanes, looduskaitse põhialused J. Eilart, sordiaretus ja neostustööd A. Vaigla, lillekasvatus S. Muru, dendroloogia A. Ilves, aiakujundus ja maastikuarhitektuur E. Kaldmäe ning E. Brafmann;
praktika kohapeal ja välispraktika – juhendajad kohapeal I. Laanes ja A. Vaigla. Välispraktika kohad;
riigieksamid lillekasvatuses, dendroloogias ja aiakujunduses.
Adolf Vaigla roll ehisaianduse 1964. a lennu väljaõppes.

ÕPETAJA JA JUHENDAJANA EESTI LOODUSKAITSE SELTSIS
Enu Mäela – Eesti Looduskaitse Seltsi Räpina osakonna esimees alates1968. aastast
Resümee
Adolf Vaigla pühendas oma põhitöö kõrvalt tõsist tähelepanu looduse hoidmisele ja selle tundmaõppimisele;
ta oli paljude ekskursioonide juhendaja Räpina parkides ja looduses, ka lindude tundmaõppimine laulu järgi;
tema algatusel istutatakse Eesti Looduskaitse Seltsi iga-aastasel kokkutulekul puud, alguses olid need pärit tema puukoolist;
loodusgiidide väljaõpetamisel Räpinas oli ta põhiline õpetaja;
valitud Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks.

TABAMATU LIHTNE ILU
Arnold Hannust, 1977. aasta vilistlane
Resümee
Kuuldused Räpina ilust ja kartus kauni keerukuse ees meelitasid noore mehe aianduskooli…
Adolf Vaigla – minu suur õpetaja läbi põgusate kohtumiste.
Vaata lihtsalt ja sa näed suurelt – võimas teadmine tabamatu leidmisel…

PÄRISMAISEID ILUPUUDE ARETISI
Andres Vaasa – 1993. aasta vilistlane, Eesti Dendroloogia Seltsi juhatuse liige
Resümee
Looduslike ehk pärismaiste puittaime taksonite arvu üle on Eestis palju vaieldud, viimaste andmete kohaselt on neid 81. Sellele arvule on lisamata võimalikud liikide vahelised hübriidid, seetõttu võib neid rohkemgi olla.
Pärismaiseid puittaime sorte on aga liikidest tunduvalt vähem ning neid teatakse ja tuntakse tagasihoidlikult.
Kõige tuntumateks on tõenäoliselt hariliku kuuse tuuleluudadest saadud aretised, kellede Eestis paljundamisel ja levitamisel on nii Alfred Ilvsel (harilik kuusk ‘Hiiumaa’, ‘Luua Pärl’, ’Roseo-spica’, harilik mänd ’Jõgeva’) kui Adolf Vaiglal oluline roll. Paljud aianduskoolis õppinud õpilased omavad aedades A. Vaigla poolt leitud, aretatud ning paljundatud puittaimede aretisi (harilik kuusk ’Räpina 1’, ’Räpina 2’, ’Arumäe’, ’Rebasmäe’). Pärismaistest lehtpõõsatest on Vaigla aretanud (leidnud seemikute hulgast) kollakasroheliste lehtedega mageda sõstra, keda hiljem on paljundanud ja levitanud.
Kuid Eestimaa loodus on pakkunud ka teisi huvitavaid puittaimeleide, kes on arenenud loodusliku ristumise või muteerumise teel.
Taavi Tuulik Hiiumaalt on loodusest leidnud keerduvate okstega sanglepa, pikalt rippuvate okstega hariliku männi ning kevadel puhkemisjärgselt ca 2 nädala vältel kuldkollaseid okkaid omava hariliku männi isendi.
Erilise tähelepanu osaliseks on saanud Paldiski linnast leitud ning Peeter Viikholmi poolt paljundatud hariliku vahtra tugevalt lõhestunud lehtedega isend, kellele nimeks saanud ’Paldiski’ ning keda praegu paljundavad Poola ja Hollandi puukoolid.
Saaremaalt leidis noor taimehuviline Samuli Salu omapäraselt kirju lehestikuga hariliku vahtra isendi, kelle kirjulehisuse pärandumist vegetatiivsel paljundamisel praegu uuritakse. Kui antud taimeisendi kirjulehisus antakse paljundamisel edasi ning kirjulehisus säilib paljundatud taimel, on Eesti saanud omanäolise aretise võrra rikkamaks.

AIASAADUSTE TOOTMINE TÄNASES EESTIS
Valdur Miller, Eesti Aiandusliidu tegevjuht aastatel 1990-2011
Resümee
Eesti riigi taasteke avas uksed laia maailma ja võimaldas aianduses kasutusele võtta uued sordid ning tehnoloogiad.
Puuviljandus
Kloonaluste kasutuselevõtt.
Madal-tihedate õunaaedade rajamine.
Marjakasvatus
Frigotaimede laialdane kasutamine maasikakasvatuses.
Astelpaju saagikorje lõikamise-külmutamise meetodil.
Köögiviljandus
Avamaakultuuride osakaalu muutused, tugev spetsialiseerumine.
Külvipinna vähenemine, saagikuse tõus.
Katmikköögivili
Toodangumahult on tomat ja kurk ligilähedased, aga kurgi pindühiku saak on ca 2 korda kõrgem.
Muude kultuuride (salatid, maitseroheline jm.) pindühiku saak on ligilähedane kurgi saagile.
Lilled ja puukoolid
Suvelillede laialdane tootmine ja sibullillede tootevaliku avardumine.
Lõikelillede tootevaliku ahenemine.
Suure arvu segapuukoolide teke.

MAASTIKUKUJUNDUSE ARENGUSUUNAD EUROOPAS
Sirle Salmistu, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Maastikuarhitektuuri õppetooli lektor, maastikuarhitekt MSc
Resümee
Sissejuhatuseks käsitletakse maastiku mõistet lähtuvalt Euroopa maastikukonventsioonist ning maastikuarhitektuuri, maastiku- ja aiakujunduse seoseid. Maastikuarhitektuuri ja maastikukujunduse olemus. Maastikukujunduse objekt.
Läbi valdavate märksõnade avatakse levinumad suunad Euroopa maastikukujunduses. Tuuakse näiteid. Olulisemateks märksõnadeks (mida täpsemalt lahti seletatakse), mis iseloomustab arengusuundi/ trende on:
taaskasutus/ uue funktsiooni andmine
artistlikkus/ avangardism
ökoloogilisus, sh teaduse ja tehnika saavutuste rakendamine
hooldusvabad/ isetoimivad kujundused (sh taimestus)
pärismaiste, kohalike liikide kasutamine
minimalistlik, nn mittekujundamine
kasutaja kaasamine, interaktiivsus
Lisaks uute kujundamisele, ümber kujundamisele tegeletakse ka vanade parkide restaureerimisega. Restaureerimisel lähtutakse autentsusest, samas sobitatakse uusi funktsioone ja kujunduslahendusi.

LILLENEOSTUSEST FLORISTIKANI
Indrek Kaeli – 1975. aasta vilistlane
Resümee
Adolf Vaigla osa Räpina Sovhoostehnikumi lilleneostuse õpetuses.
Teised õpetajad, lilleseade koolitus.
Eesti lilleseade murranguline areng seoses Lillepidudega 80-ndatel. Dagmar Kotli elu ja töö lilleseade ja ikebana arengul.
Esimesed Soome koolituse saanud Räpina Sovhoostehnikumi vilistlased Taivo Piller, Indrek Kaeli ja ka Priit Press, nende elu ja tegevus.
Floristikoolituse algaastad Räpinas.
Praegune floristikoolitus.

Comments are closed.