Alates 15. juulist 2012 Võõpsu pritsikuuris näitus
“Võõpsu sadam Tartu-Pihkva laevateel”
Näituse külastamiseks võtke palun ühendust Võõpsu pritsikuuri perenaise
Svetlana Hrabrovaga, telefon 5198 0719
**********
Laevaühendus Tartu ja Pihkva vahel seati sisse 170 aastat tagasi
Võõpsu alevikule pani XIX sajandi keskel aluse Räpina mõisnik maanõunik Peter Anton von Sivers, kes asutas kõrtsi, kus peatusid peamiselt kaupmeeste voorid. 1842. aastal seati sisse pidev laevaühendus Tartu ja Pihkva vahel. Laevade peatuskoht oli tol ajal Võhandu jõe suudmes Salosaare kohal, reisijad viidi sinna venedega. Hiljem kolis sadam Võhandu jõe vasakule kaldale Võõpsu küla vastu.
Võõpsu oli tähtis sadama- ja kaubanduskeskus II maailmasõjani. Elanikud olid peamiselt käsitöölised ja põllutöölised. Nii tekkis siia asula, sest arenev sadam vajas tööjõudu. Ühendust kahe küla vahel peeti parvega.
Euroopa Kalandusfondi toel koostasime Võõpsu pritsikuuris näituse, mis annab ülevaate laevade liikumisest Tartu-Pihkva liinil. Koostöös Eesti Rahva Muuseumi, Põlva Talurahvamuuseumi ja Võrumaa Muuseumiga on väljapaneku hulgas fotosuurendused päevapiltniku Johannes Pääsukese ainulaadsetest ülesvõtetest sadakond aastat tagasi ja paljud teised põnevad pildid. Näituse ettevamistamisel ja paigaldamisel jagus palju häid abilisi, tänud kõigile. Aitäh lahkele külamehele, kes kostitas ahjusooja suitsukalaga! Kogesime südamesoojust ja külalislahkust ning jõudsime äratundmisele, et kalurikülas on hea elada.
.
*************************
Võõpsu küla mainivad kroonikad esmakordselt 1428. a. Võõpsu küla on kujunenud Võhandu jõe parempoolsele kaldale tänavkülana ühe kilomeetri pikkusel joonel olles justkui värav Setomaa piiril. Võhandu on pikka aega olnud kogu piirkonna jaoks väga oluline liiklustee olles laevatatav kuni Räpinani, st 12 km ulatuses. Võõpsu küla arengut soodustas ka rikkalik kalasaak Võhandu jõest ning Peipsi-Pihkva järvest. Küla kuulus Kolpino kirikukogudusse, Poloda nulka.
Võõpsu küla on arenenud erinevalt Võõpsu alevist isepäi ning on aastasadu olnud tuntud sadamana ning Pihkva ja Liivimaa kubermangude vahelise kauplemise kohana. Võõpsut läbis Pihkvasse suunduv kaubatee.
1920 sai Võõpsu alevi õigused. Võõpsu oli tuntud kuulsate laatade, sadama, potitehase, mootorveski ja nahaparkimise ettevõtetega ning oli peamiselt käsitööliste elupaik. “Potisetode pealinnast” Võõpsust ulatusid kaupmeeste retked üle poole Eestimaa. Sadama tõttu oli Võõpsu tähtis lüli Peipsi-Emajõe laevateel. Võõpsu sadamasse sõitsid sisse Tartu-Pihkva liini reisilaevad, hiljem tegutses ka Tartu-Võõpsu laevaliin. Veeti nii kaupu kui reisijaid. Tähtsaim laadakaup oli lina. Kohalikud kasutasid Võhandu jõe ja selle harujõe vahelist Hauka saart peoplatsina ning väljasõite korraldati ka Salosaarele, kus olid restoran ning tuuleveski.
Võõpsu püsis alevina 1938. aastani, mil haldusreform tegi alevist aleviku, sest sadama osatähtsus aina vähenes. Viimase hoobi Võõpsu elujõule andis 1939. aasta tulekahju, mille käigus põles maha kokku üle veerandi asulast. Selle tagajärjel pidurdus kogu asula areng. 1946. a ehitati küla ja alevi vahele sild ning parveühendus lõppes. Pärast sõda lõppes ka laevaliiklus Võõpsu sadamast.
